Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktiline töö PN5 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui lüliti S on mõjutatud seade ei käivitu Miks?
  • Milline on kommentaar?
  • Mida oleks selleks vaja teha?
  • Kuidas toimub siis seadme peatamine ?

Lõik failist


Tallinn 2019
LELOL
Praktiline töö PN5
praktiline töö
Õppeaines: Hüdro - ja pneumoseadmed
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: MI-31B
Juhendaja : lektor Samo Saarts
1. Tööülesanne
Vastata antud küsimustele.
PN5.H1
Küsimused:
  • Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks?
  • Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar?
  • Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused!
  • Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar!
  • Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe või teise sisendi (K, TK1, TK2, silinder ). Kommentaar!
  • Kuidas oleks võimalik seade panna tööle katkematu tsükliga, s.o peale kolvi jõudmist miinusasendisse algab kohe uus tsükkel . Arvamus.
    Vastused:
  • Kuna S-lülitilt tuleb jaoti ühele poolele rõhk peale, siis vajutades K-lülitit tuleb jaoti teisele poolele rõhk peale ning kui rõhud on võrdsed siis jääb jaoti ’’sisu’’ keskele ning seetõttu ei anna jaoti rõhku kusagile edasi.
  • Ei ole täpne, ning reguleerida täpseks saab kiiremini katse-eksitus meetodil.
  • Muutes rõhku suuremaks seisuaeg väheneb minimaalselt. Järeldus: rõhu suurenedes, suurenes paagi täituvuse kiirus.
  • K- lüliti ei tööta kui S-lüliti on ’’peal’’ ning kui silinder on või liigub + asendisse siis vajutades S-lülitit liigub kolb koheselt – asendisse.
  • NING-klapi puhul võttes ära kummagi sisendi siis väljundist õhku ei tule mõlemal juhul.
  • K – nupplüliti asemele tuleb panna fikseeritud lüliti.
    Sele PN5-1
    PN5.H2
    Küsimused:
  • Kas on võimalik jätta seade töötama nii, et ta kordab töötsüklit kuni peatumiskäsu saamiseni ? Mida oleks selleks vaja teha?
  • Kuidas toimub siis seadme peatamine?
    Vastused:
  • On küll. Pannes asendiandur (edaspidi TK3) kummagi silindri alguskohta. TK3 ava ’’1’’ läheb fikseeritud lüliti (edaspidi K3) avassse ’’2’’ ning K3 ava ’’1’’ läheb magistraali ja TK3 ava ’’2’’ läheb kolmikusse kus on kiri ’’K1 VÕI K2’’. Sellisel juhul pole vaja lüliteid K1 ja K2.
  • Peatamine toimub läbi lüliti K3.
    Sele PN5-1
  • Vasakule Paremale
    Praktiline töö PN5 #1 Praktiline töö PN5 #2 Praktiline töö PN5 #3 Praktiline töö PN5 #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Light Yagami Õppematerjali autor
    Küsimused:
    1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks?
    2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar?
    3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused!
    4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar!
    5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe või teise sisendi (K, TK1, TK2, silinder). Kommentaar!
    6. Kuidas oleks võimalik seade panna tööle katkematu tsükliga, s.o peale kolvi jõudmist miinusasendisse algab kohe uus tsükkel. Arvamus.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Praktiline töö EP4

    LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4

    Hüdro- ja pneumoseadmed
    thumbnail
    62
    odt

    Teedemasinate juhtimine ja hooldus

    Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

    Teedeehitus
    thumbnail
    47
    rtf

    Automaatika alused

    Determineeritud (tavalised) süsteemid ­ inimese poolt antakse kogu vajalik info juhitava objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga ­ need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) ­ Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta

    Automaatika alused
    thumbnail
    42
    docx

    Automaatika konspekt

    Determineeritud (tavalised) süsteemid ­ inimese poolt antakse kogu vajalik info juhitava objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga ­ need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) ­ Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    vikäiku. Protsessi või selle osa, mis toimub silindris ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. Kolvi liikumine silindris on seotud ka silindri ruumala muutumisega. Ruumi mahuga Vc, mis ü. s. seisus jääb kol- vipõhja ja silindrikaane vahele, nimetatakse põlemis- ehk s u r v e k a m b r i k s. Ruumi, mille. kolb vabastab lii- kumisel ü. s. seisust a. s. seisu, nimetatakse silindri töö - r u u mi k s j a s e l l e ma h t u V H -- t ö ö ma h u k s . K u i mootoril on rohkem kui üks silinder, siis nende töömah- tude summa on mootori töömaht; seda mõõdetakse kuup- sentimeetreis. Mootori töömahu suuruse järgi liigitatakse mootorrattad järgmistesse klassidesse: 50,75, 100, 125, 175, 250, 350, 500, 750 ja 1000 cm3. Silindri tööruümi-ja.põlemis- kambri mahud kokku annavad silindri üldmahu'.Va.'.';.

    Füüsika
    thumbnail
    158
    pdf

    Elektriajami juhtimine

    käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam ­ inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam ­ kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid ­ juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest ­ puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) üle; suletud juhtimissüsteemid (joonis S1) ­ juhtimissignaali moodustamiseks

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    15
    doc

    Diisel

    Surveaste ja surveastme valik: dispersne segu. Teades diiselkütuse marki ja vastavalt sellele tema avade läbimõõdud olema väga väikesed. Teoreetiliseks surveastmeks nimetatakse silindri kogu mahu ja komponentide koosseisu on arvutuslikult kerge leida 1 kg kütuse Peened avad võivad töö aja kergesti ummistuda ( normaalsed avad põlemiskambri mahu suhet. põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu hulk. 0,15 kuni 0,22 mm). Teoreetiliselt kulub ühe kg. kütuse põlemiseks ligikaudu 15 kg. õhku. Seega oo põlemiskambri jaotamise eesmärgiks on paremdada 0 = (Vc + Vs)/ Vc

    Abimehanismid
    thumbnail
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun