Praktiline töö PN3

Yagami, Light

Praktiline töö PN3 (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Masinaehitus - Hüdro- ja pneumoseadmed

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma?
Mis juhtub kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada miks?
Milline on rõhk silindris kui kolvid jõuavad plussasendisse?
Mis on selle põhjus?
Mis on selle põhjus?
Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse?
Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks et kolb hakkaks liikuma?
Milline tähtsus on saadud tulemustel?
Miks on tarvis teada selle rõhu suurust?
Millest sõltub selle rõhu suurus?
Millega võrdub rõhk jaoti väljundavas A 2?

Lõik failist

Tallinn 2019
LELOL
Praktiline töö PN3
praktiline töö
Õppeaines: Hüdro - ja pneumoseadmed
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: MI-31B
Juhendaja : lektor Samo Saarts
1. Tööülesanne
Vastata antud küsimustele.
PN3.H1
Küsimused:

Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma?

Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks?

Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse?

Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus?

Kas kolbide liikumine on ühtlane ( sujuv ), mis on selle põhjus?

Lähtudes katse tulemustest, arvutada:

Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse?

Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma?

Milline tähtsus on saadud tulemustel?
Vastused:

Kolvid hakkavad silindris liikuma rõhuga 1 Bar.

Kolb seiskub. Sest vedru vastusurve on võrdeline antud rõhuga.

1.3 Bar.

Jah, sest nad on kokku ühendatud ning nendele suruv rõhk on võrdne.

Ei, sest kolb ja vars peavad pidevalt hõõrdejõust tingituid takistusi ületama.

Ideaalis kolb hakkab liikuma siis kui tema jõud ületab hõõrdejõu + vedrujõu.

Väga suur tähtsus.
Sele PN3-1
PN3.H2
Küsimused:

Määrata, milline peab olema jaoti avanemiseks vajalik rõhk avas Z.

Miks on tarvis teada selle rõhu suurust?

Millest sõltub selle rõhu suurus?

Millega võrdub rõhk jaoti väljundavas (A, 2)?
Vastused:

1.5 Bar.

Et teada saada millist rõhku on vaja jaoti jaoks, et klapp avaneks.

Regulaatori seadistusest.

Magistraali seadistusest.
Sele PN3-2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Light Yagami Õppematerjali autor

Küsimused:
1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma?
2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks?
3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse?
4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus?
5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus?
 Lähtudes katse tulemustest, arvutada:
6. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse?
7. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma?
8. Milline tähtsus on saadud tulemustel?

kolb kolvid jaoti masinaehitus

Sarnased õppematerjalid

doc

Praktiline töö PN5

LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3

Hüdro- ja pneumoseadmed

doc

Praktiline töö PN4

LELOL Praktiline töö PN4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN4.H1.1 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas

Hüdro- ja pneumoseadmed

doc

Praktiline töö EP1

LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4

Hüdro- ja pneumoseadmed

doc

Sissejuhatus autotehnikule

õhuga. Silindris õhk seguneb sinna väheses koguses jäänud jääkgaasidega. Õhu rõhk silindris sisselasketakti lõpul on 0,08 ... 0,09 Mpa, temperatuur 50 ... 80 kraadi. Survetakt surve. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse, sisselaskeklapp 5 ja väljalaskeklapp 6 on suletud. Õhu ruumala väheneb, rõhk ja temperatuur aga tõusevad. Survetakti lõpul on õhu rõhk silindris 4 ... 5 MPa, temperatuur aga 600 ... 700 kraadi. Mootori kindla töö tagamiseks peab silindris kokkusurutud õhu temperatuur tunduvalt ületama kütuse isesüttimistemperatuuri. Töötakt gaaside põlemine ja paisumine. Mõlemad klapid on suletud. Kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse pihustist 4 kütusepumba 2 poolt tekitatud kõrge rõhu all kütust tugevasti kokkusurutud ja kuumenenud õhku. Peenikesteks piiskadeks pihustunud kütus seguneb õhuga, kuumeneb, aurustub ja süttib. Osa kütust põleb ära enne

Auto õpetus

pdf

Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

kiirusest v: m × v2 Füüsikaline suurus, mis iseloomustab Ek = energia üleminekut ühest liigist teise. 2 Kui jõuga F nihutada keha pikkuse s Võimsus P võrra siis on selleks tehtud tööd W (arvestatakse, et jõud F mõjub keha Suurus, mille mõõduks on ajaühikus liikumise suunas): tehtav töö. Võimsus saadakse kui töö jagada töö sooritamiseks kuluva ajaga W=F×s W P= Töö mõõtühikuks SI-süsteemis on dzaul. t SI-süsteemis on töö ühikuks watt Energia E Kiirus v Kui keha on võimeline sooritama tööd,

Hüdroõpetus

doc

Praktiline töö EP2

LELOL Praktiline töö EP2 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1

Hüdro- ja pneumoseadmed

doc

Sisepõlemismootor

veepump, ventilaator, jahutusradiaator ja termostaat. 5 Töötsükkel Surnud seis on kolvi äärmine asend. Plokipoolset surnud seisu nimetatakse ülemiseks, väntvõllipoolset alumiseks. Kolvikäigu all mõeldakse kolvi liikumist ühest surnud seisust teise ja selle teekonna pikkust. Taktiks nimetatakse ühe kolvikäigu jooksul silindris toimuvat protsessi. Taktid on sisselase, surve, töö ja väljalase. Töötsükkel on mootoris korduv protsess kõigi taktide summa. Töösegu sisaldab peale küttesegu veel eelmisest tsüklist silindrisse jäänud põlemissaadusi (jääkgaas). Mahud. Mahtu, mille ulatuses kolb liigub, nimetatakse silindri töömahuks. Mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa. Kui kolb asub ülemises surnud seisus, jääb tema kohale põlemiskambri maht. Töömahu ja põlemiskambri mahu summa moodustab üldmahu. Surveaste

Füüsika

doc

Praktiline töö EP4

LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4

Hüdro- ja pneumoseadmed

Rohkem sarnaseid