Praktikumi ülesanded linnukasvatuses MS (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Linnukasvatus

Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linn

Bioloogia

26

docx

Linnukasvatuse konspekt

Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkav

Põllumajandus

20

docx

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad 2001 2002 2003 20

Loomakasvatus

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus

68

pptx

Linnukasvatus

Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks.  Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas, muna mass 65-85 g. Munemisperiood ~ 300

Põllumajandus

32

pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9  Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C.

Põllumajandus

96

doc

Toidukaubaõpetus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis..................................................................................

Kaubandus

22

docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

· Seakasvatuses on lihtne kujundada perekonda, sest igast pesakonnast võib valida 3...5 jätkajat, kusjuures eluajal annab viljakas emis 4...10 pesakonda. · Hoopis teine olukord on ainupoegsete liikidega (veis, hobune), kus keskmiselt saadakse emasloomalt eluaja jooksul 1...3 emasjärglast. · Vaid üksikud rekordemasloomad on pikaealised, kes annavad rohkem tütreid. 62. liinide ühendamine ja inbredliinid · . Ainult linnukasvatuses on paljunemisaste arvestatav. · Sugulasliini kujundamisel valitakse ühe kuke ja ühe kana järglaskonnast üks paar täisõvesid, kelle järglaskonnast valitakse samaviisi üks paar täisõvesid jne. · Juba 5. põlvkonna järel on enamik lookusi homosügootses seisundis. · Järgnevalt leitakse teiste sugulasliinide hulgast sobiv, kellega kombineerides tagatakse veelgi suurem produktiivsus.

Aretusõpetus

Kommentaarid (1)