Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktikum 8 plastid (0)

1 Hindamata
Punktid
Praktikum 8 plastid #1 Praktikum 8 plastid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taksist Õppematerjali autor
Materjalitehnika instituut
Materjaliõpetuse õppetool

Praktikumi nr. 8 aruanne
aines tehnomaterjalid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

PLASTIDE IDENTIFITSEERIMINE JA KÕVADUS

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 8 OT allkiri PLASTIDE IDENTIFITSEERIMINE JA KÕVADUS Töövahendid: Brinelli seade, Rockwelli Töö eesmärk seade 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töö käik Plastide identifitseerimine Hinnata plastide läbipaistvust. Lõigata plasti noaga ja/või proovida viilida ning hinnata materjalilõiketöödeldavust. Määrata katsekehade mass ja ruumala ning arvutada tihedus. Plasti läbipaistvust hinnataks

Tehnomaterjalid
thumbnail
3
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 8 - Plastide identifitseerimine ja kõvadus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Materjalitehnikainstituut Nimi üliõpilaskood rühmanumber Plastide identifitseerimine ja kõvadus Praktikum nr 8 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2

Tehnomaterjalid
thumbnail
3
doc

Plasti identifiseerimine väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal

Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel programmeeritud kaal.

tehnomaterjalid
thumbnail
9
docx

Labori praktikumid

põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Koosnevad polümeersest maatriksist(sideainest, anna vormi ja kuju) ning tugevdavast ehk armeerivast lisandist( teraline või kidmaterjal). Plastide jagunemine: a)Rakendusomadusete järgi: -tarbeplastid(PE,PVC) -konstruktsiooniplastid( PA,PC) -eriotstarbelised plastid b)Päritolu järgi: -looduslikud -modifitseeritud looduslikud -sünteetilised c)Peaaehele kuju järgi: -lineaarsed -hargnenud -ristsillatud d)Temperatuurile vastupanu järgi: -termoplastid(saab korduvalt sulatada, sisaldavad kristalliinset ja amorfset piirkonda, toatemp-l jäigad)

Tehnomaterjalid
thumbnail
6
pdf

Plastide identifitseerimine aruanne

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr 8. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis­mehaaniliste  omaduste põhjal.  2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide)  kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus).  3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega.         Töökäik:  1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes  võimalikke materjale.  2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel.

Tehnomaterjalid
thumbnail
2
docx

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Plastide identifitseerimine ja kõvadus Aruanne Aron Alt 112612MATB MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Plastide läbipaistvus ja lõigatavus ID nr Värv ja Tulemus Laastu Tulemus läbipaist lõikamin vus e Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimalik(ud) Kerg Raske Võimalik( läbipaistev läbipaistev läbipaistmatu materjal(id) e ud) materjal(i

Tehnomaterjalid
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr , rühma nr MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Praktikum nr. 2 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus

Tehnomaterjalid
thumbnail
6
doc

Materjalide mehaanilised omadused. Tugevus, plastsus ja löögisitkus

tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis

Tehnomaterjalid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun