Praktikum 4 - Korduva hingamispeetuse proov (APNOE) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

Zilmeri loengule? 20. Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest? Millised on põhilised tunnused, mida tuleks hinnata kannatanu puhul? 21. Mis on šokk? Kuidas seda visuaalselt ära tunda ja millist esmaabi tuleks selle puhul anda? 22. Kes ja millal tohivad anda elupäästvat esmaabi? 23. Millised tunnused viitavad luude ja liigeste vigastustele? Milline on esmaabi? 24. Mida saab hinnata hingamispeetuse katsega? KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1) Hapnik, vesi ja toitaineid Jääikained – vesi ja CO2 Ainevahetus koosneb 4 etapist: 1) ainete vastuvõtt väliskeskkonnast 2) ainete ümbertöötlemine sobivasse vormi 3) ainete kasutamine vastavalt organismi vajadustele 4) jääkproduktide väljutamine väliskeskkonda Toitainerühmad: süsivesikud, valgud, lipiidid (rasvad), vesi, vitamiinid, makro-ja mikromineraale.

Bioloogia

28

docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

2)Vasaku vatsakese järelkoormuse langetamiseks 11 27.LASTE ELUSTAMINE Hingamine ja massaaž 5 sissehingamist- Pulsikontroll- 2 sissehingamist-15 massaaži (2/15) Kompressiooni sagedus 100 korda minutis Asfüksia ssündinud vastsündinuTsüanootilineApnoes, hingab Bradükardia(80– 100*min)Langenud toonus Sügavas asfüksias sündinu vastsündinu Kahvatu Lõtv Apnoe Tugevalt bradükardiline ( alla 100) Esmaabi Hingamisteede avamine Hingamine,100% hapnik, üle 100* min Südamemassaaš, kui alla 60*min, 1/3 ridkere sügavus, 3/1, 120 tegevust minutis, 90 massaaši, 30 hingamist Südame löögi sagedustkontrollida iga 30 sek järel .Ravimid nabaveeni Imiku elustamine-Turvalisus,TeadvusettaKutsu abiAva hingamisteedKas hingabEi hinga5 hingamist Ei hinga, tsirkulatsioon puudub(10 sek jooksul hinda vereringet) Alusta 2/15 1 minuti

Õendus

78

doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia

34

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus Apnoe - hingamisseiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia - hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere 5) Surnud ruumid: Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust;

Anatoomia ja füsioloogia

28

rtf

Uurimustöö Unetus

takistatud. Sellest tekivad ninaneelus ja hingetorus õhukeerised, mis põhjustavad vahel üsna tugevat kära. Une-apnoeks nimetatakse lühiaegseid hingamisseiskusi une ajal. Need esinevad enamasti keskealistel täidlastel, kõrge vererõhuga meestel, kes norskavad. Arvatakse, et tegemist on ülemiste hingamisteede lihaste lõtvusega, mistõttu õhuvool katkeb. Hingamine on raskendatud, tekib õhupuuduse tunne, südame rütm häirub. Apnoe kestab 10 sekundist minutini ja need episoodid võivad öö jooksul esineda isegi sadu kordi, moodustades 50- 60% uneajast. Une-apnoe on sageli unetuse põhjuseks. (Loogna et al... 1998: lk 89-91) Probleeme unega kogevad igas vanuses inimesed. Mida varem sellele aga jälile saadakse ja ravi otsitakse, seda väiksema tõenäosusega arenevad unehäired inimesele ohtlikuks. 2.4 Edasilükatud magamamineku sündroom Mida see sündroom endast kujutab

Uurimustöö

29

doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia

20

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem

Füsioloogia

7

docx

Kipssideainete katsetamine - 2 Kips labor 2020

 Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks  Paindeseade paindetugevuse määramiseks  Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks  Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks  Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõelumise teel, kasutati sõela avaga 0,2x0,2 mm. Esiteks kips kuivatatakse 40±2°C juures püsiva massini ning sellest kaalutakse proov 50 g. Seejärel kips sõelutakse. Sõelumist jätkatakse senikaua kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. Sõelutakse edasi. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,2 g materjali. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g.

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (0)