VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Teeninduse õppetool Turismindus Monika Lepp Mp 16 PRAKTIKA OÜ PINTMANN GRUPIS (KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAAS) Majapidamistöödepraktika aruanne Koolipoolne praktika juhendaja: Kai Rehe Väimela 2017 Sisukord 1.1Praktika toimumise aeg ja koht.........................................................................2 Minu majutusteeninduse õppekava 1 kursuse majapidamistööde praktika toimus ajavahemikul 10.05.2017-22.06.2017 OÜ Pintmann Gruppis, kus olin praktikant toateenija ametikohal............................................................................................. 2 1.2 Ettevõtte valiku põhjendus.....................
2 3.3.Töökaitsealaste küsimuste lahendamine Tööohutus nõuetega tutvumine oli esimesene asi pärast töölepingu sõlmimist millega ma pidin tutvuma. Pärast tutvumist toimus ka väikene suuline eksam, mis sai edukalt läbitud. Pärast seda toimus tööriiete kätte saamine, mille hulka kuulus ka ohutusnõudena kiiver. Suurem osa tööriistu samuti mis saime olid elektrilised,st lubatud pingega 1000V. Firma sees on kirjeldatud tööohutus nõudeid vastava dokumendiga nimega ,,Tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse kord". See kord käsitleb tuleohutus-,töötervishoiu- ja tööohutuse alase töö organiseerimist firmas. Kord juhindub Eesti Vabariigi seadustest,Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest,standarditest, SES põhikirjast,Siemens AG juhtorganite ja SES juhtide otsustest ning SES'i ja Põhja Elektrivõrkude Ametühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustuse suunaga KM2 Kristi Kitsing HANSALIIN OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Liina Lepik Messi kokk Särevere 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 2010 aasta kodumajandus õppegruppi praktika toimus 26. aprill kuni 15. juunini. Õpilastel tuli leida endale sobiv firma, kus nad saaksid enda koolis õpetatud teadmisi teostada ja ka juurde õppida midagi huvitavat. Mina Kristi Kitsing valisin selleks kohaks AS Tallink Gruppi laeva Baltic Princess.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS .............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Cäty Gilden PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: Ilona Gilden Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus Minu eesmärgiks praktika sooritamisel oli täpsema ülevaate saamine raamatupidaja igapäevasest tööst ning selleks vajaminevate teadmiste ja oskuste ulatusest. Õpikutes ja loengutes on küll räägitud, millega raamatupidaja tegeleb kuid mida see endast täpsemalt kujutab? Seega soovisin praktika käigus enda jaoks lahti mõtestada, millest täpsemalt koosneb raamatupidaja igapäeva
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus eriala Nimi PRAKTIKA ARUANNE kursus Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Räägid üldiselt mis kuna ja kuidas tegid. Mis olid sinu ootused praktikal, mida lootsid selgeks saada. Esimene ettevõtte praktika toimus mul soomes ja eestis. Praktika algas ...... 2012 kuni ........2012-ni. Samuti teostasin ka tööd peale praktika aega ühes teises firmas. Kus aitasin valada suure angaari põrandat. Teostasin ka sellega seonduvaid eeltöid (saalungite valmistamine,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1
..........1 2.ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.........................................................................................2 2.1. Ettevõtte nimetus ja põhitegevused.....................................................................2 2.2. Ettevõtte struktuur ja juhtimine...........................................................................2 2.3. Töö organiseerimine............................................................................................2 2.4. Tööohutus ja töötervishoiu küsimuste lahendamine...........................................2 2.5. Erialase väljaõppe korraldamine.........................................................................3 2.6. Kvaliteediküsimuste lahendamine......................................................................3 2.7. Varustamine ja toodangu realiseerimine.............................................................3 3. PRAKTIKANTI TEGEVUS ............................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK-15 DSV Transport AS Praktika aruanne Margo Kalamägi Juhendajad: Inge Tiitus/ Mihkel Kase Veokorraldajad:Itaalia, Prantsusmaa Paide, 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................4 1.1 Ettevõtte struktuur.............................................................................................................5 1.2 Ettevõtte juhtimine............................................................................................................6 1.3. Tehnilise varustuse iseloomustus..........................................................
6.1.1 Üldnõuded Iseseisvale tööle lubatakse töötaja, kes on saanud töötervishoiu ja tööohutuse põhiõpetuse koos erialaõppega, läbinud meditsiinilise kontrolli, tunnistatud kõlblikuks töötamiseks antud kutsealal, on saanud sissejuhatava ja esmase juhendamise töökohal, sooritanud praktika (kuni kaks nädalat) ettevõtte või selle struktuuriüksuse juhi korraldusel spetsialistide või kogenud töötajate hulgast määratud juhendaja järelvalve all. Tööruumides on keelatud: lahtise tule kasutamine, suitsetamine, võtta kaasa lapsi, toiduainete hoidmine ja söömine, viibimine alkohoolses joobes või narkootiliste ainete mõju all. Keelatud on jätta töötavaid seadmeid järelvalveta. 6.1.2 Töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Ettevõtes töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus on õiguslike,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6
Siin saab näha Swedbank struktuuri skeemide abil, mida ma võtsin panga avalikult veebilehelt (www.swedbank.ee). 4 1 Swedbanki struktuur See skeem näitab, et Swedbank on rahvusvaheline finantsettevõtte, mis tegeleb Rootsis, Lätis, Leedus ja ka Eestis. 2 Swedbank Eesti struktuur Swedbank Eesti koosneb divisjonidest. Peamiseks Swedbank Eesti divisjoniks on Ettevõtte ja Eraisikute divisjon, eraldi on välja toodud klienditeenindus. Need divisjonid 5 tegelevad päevast päeva klientidega. On olemas ka divisjonid, mis korraldavad ettevõtte sisusest tööd. Need on näiteks personalidivisjon, järelevalve divisjon ja teised. Divisjonid koosnevad osakondadest. Näiteks personalidivisjonis on värbamisosakond, personalijuhtimise osakond ja koolituste osakond. 3 Swedbanki tütarettevõtted
Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 2 SisseJuhatus.........................................................................
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus .......................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Jevgenia Rudenko ERIALAPRAKTIKA Juhendaja: Milvi Tepp Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine,
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ............
See on kõigile mõistetav. Töötajad on sellega väga rahul ning nad ei oskagi paremat tahta, kuna selline korraldus meeldib neile väga. 4.4 Töötasu kui motivaator Palk on motivaator iga inimese jaoks. Töötasu kohvikus on keskmine. Mis siis hoiab töötajad kohvikus? Vestlesin töötajatega ja sain teada, et suurimateks motivaatoriteks on nende jaoks stabiilsus töökohal, head töötingimised, vahetustega töö ja paindlikkus ettevõttes. Tööohutus, suhted kollektiivis annavad ka lisaväärtust. Tänapäeval on raske leida ja hoida inemisi, kuid kohvikule see õnnestub. Seda tõestab see, et kohvikus töövalavus on minimaalne või puudub. 4.5 Tööefektiivsus ja selle mõõtmine ettevõttes. Tööefektiivsus sõltub kõige rohkem töötajast. Olulist rolli mängib siin ka tööprotsessi planeerimine. Inimeste töö efektiivsus: tööaja kasutamine, tööülesande sooritamine, kiirus.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA-08 ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: T. Priimets Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................3 Ettevõtte tutvustus.................................................................................4 Ettevõte ajalugu....................................................................................4 Töö organiseerimine........................................
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.va
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse e
Proximity Switch N2 Testkaalumised peale kalibreerimist Laadur peale nädalast tööd TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Ott Merila KNE-10 PRAKTIKAPÄEVIK Em-Serv AS Praktika algus: 03.10.2011 Praktika lõpp: 02.04.2012 Praktikakoha juhendaja: ......................................... ees- ja perekonnanimi ......................................... allkiri Tallinn 2012 PRAKTIKAPÄEVIK Kuupäev Tunde Mida tegin Mida õppisin Probleemid, millega
omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega 24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega
-teede asukohta. 3)Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. -Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. -Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest. -Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. - Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine: Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja
koolitustel ja vajadusel kursustel); · töösuhted ( tööandja ja töötajate vahel on väga efektiivsed suhted, mislest oleneb edukas töö sujuvus); · sisekommunikatsioon, muudatuste juhtimine (kommunikatsioon on tähtis, sest vastuvõetud tellimus peab õigel ajal jõudma õigese kohta. Muudatused kohviku elus on tavapärane asi, näiteks tellitud üritus võib hakkata natuke varem või hiljem kui oli planeeritud); · töökaitse- ja tööohutus (Riskianalüüs). Ülesanded kohvikus seotakse inimesega, mitte seda täitva ametikohaga . Kohvikus kujundatakse organisatsiooni struktuur vastavalt juhataja äranägemisele. Kohviku üheks tähtsaks omaduseks on tema struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nendevahel. Struktuuri kujundamisel on tähtsad eesmärgid ja tööjaotus. Tööjaotus ei ole kindel ega pidev, ülesanded sõltuvad juhi igakordsetest korraldustest, mis võivad suvaliselt muutuda
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
