.......................................................................................16 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro........................................................................... 16 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus..................................................17 8.TÖÖTASUDE ARVESTUS..................................................................................................18 8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.........................................18 8.2. Puhkusetasu arvestus..................................................................................................... 19 8.3. Maksude arvestus töötasult............................................................................................20 9.PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS......................................................21 10.OMAKAPITALI ARVESTUS..................................................................
tutvumist. Praktika jooksul oli eesmärk võrrelda seadusi ning reaalselt ettevõttes toimuvat. Samuti teha nende võrdlusest järeldusi, kas ettevõtte tegevus vastas seadustele ning ettenähtud juhenditele või oli tehtud mõnes osas mööndusi. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin sularahatsekkide alusel koondaruandeid. Praktika kestvus oli 9 nädalat. Ettevõttes oli minu juhendajaks raamatupidaja, kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Valmar Müürsepp. Praktikal olin raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla
Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel. Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike). 4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud, siis Tuha Talu OÜ ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks
IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ja sellega seonduvate
ettevõte on elujõuline ja kas ta on valmis ka edaspidi varustama *Finantskonsultandid- vajavad infot, et õiget nõu anda *Valitsus- kasutab infot maksude määramisel, maksustamisega seotud küsimused, toetamisküsimused Raamatupidamise põhiprintsiibid (RPS paragrahv 16) · arvestust ja aruandlust piiravad arvestusprintsiibid - majandusüksuse printsiip, tekkepõhisus, perioodilisus · mõõtmisprintsiibid kõik tehingud mõõdetakse rahas · muud kvalitatiivsed (eetilised) arvestusprintsiibid Eesti RPS § 16 -10 raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipi · 1) majandusüksuse printsiip kui ma olen asutanud äriettevõtte, siis minu isiklik vara ja ettevõtte vara on lahus, üks on asutuse ja teine minu oma. Kui raamatupidamisse anda arve, kus pole ettevõtte andmeid, siis ei saa seda ettevõtte raamatupidamisse panna, need peab lahus hoidma
bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele. Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam
kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Pank1 250.- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat).
Praktika aruanne Meie käisime praktikal Võrumaa Autokoolis. Ettevõtte tegelik nimi on Tugev Partner OÜ. Asukohaks- Räpina mnt 1A, Võru. Tegevusalaks on sõiduõpe. Alates 2001. aastast oli ettevõtte nimi Võrumaa Autokool, kuid aastast 2009 on ettevõtte nimeks Tugev Partner OÜ. Ettevõttes on 1 juht, 1 raamatupidaja ja 1 koristaja. Põhikohaga sõiduõpetajaid on 1-2, lepingulisi kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse
2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1. TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
tehingute osapoolte aadressid; majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri, mis tõendab majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi number või koostatud raamatupidamislausend. 7 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded
Kuna ettevõte tegeleb raamatupidamise teenuste pakkumisega, ning kõrvaltegevused puuduvad, siis ettevõtte sissetulekud on vaid raamatupidamise teenuste eest. 6 2. Ettevõtte töökorraldus 2.1 Ettevõtte organisatsioon ja struktuur XX on ettevõte, mis pakub raamatupidamise teenust. Ettevõtte omanikuks on XX Raamatupidamise eest hoolitseb XX, kellele antakse vajalikud dokumendid ja tsekid. Ettevõte omab äriregistri registrikaarti, kus on fikseeritud, millega ettevõttel on õigust tegeleda. Ettevõtte asutamisel on vajalikud dokumendid: Esmalt tuleb tasuda põhikapitali sissemakse ning riigilõiv. Seejärel tuleb notari abiga koostada ja äriregistrile esitada järgnevad dokumendid: · Asutamisleping · Põhikiri · Avaldus · Sidevahendite andmed · Panga tõend põhikapitali sissemakse kohta · Tõend riigilõivu tasumise kohta.
alkohol k.a. jaapani alkohoolsed joogid nagu nt magusad ploomi veinid. Tubakatooteid ei ole müügil. Joonis 1. Samurai Sushi logotüüp Kohvik asub Lasnamäel, aadress – Punane 48. Avatud on iga päev 11:00 kuni 23:00. Klient võib süüa toitu kohapeal, võib võtta ka kaasa; ettevõtte pakkub ka toidu kohaletoimetamist oma klientidele. Lauad võib ka eelnevalt broneerida. Töö kollektiiv on väike: juhataja, raamatupidaja, 4 kokka ja 2 administraatorit. Ühes vahetuses on tavaliselt kaks kokka ja üks teenindaja, töö käib graafiku alusel. 4 Kaupade käitlemine Kuna ettevõtte on väike, siis kõik kaupade käitlemisega seotud tegevused töötajad teevad ise, mingeid programme selleks kasutusel ei ole. Tellimine: Kokkad ja administraator iga päeva hommikul vaatavad üle ülejäänud kaupa,
mis saadetakse Tallinkki kontorisse. Rohkem tuleb toodete purunemist ning avamist Tax Free poolel maiustustel, vähem jookidel. Näiteks karastusjookide purkidel või vetel. Müügikõlbmatud tooted kogutakse vaheruumi korvi. Järgmisel päeval, peale poe sulgumist kirjutab kaupluse vanemmüüja purunenud tooted üles, et mis on katki, kui palju. Paneb kirja ka toote koodi ning nimetuse. Alles tuleb jätta ka toodete pakendid. Hiljem koostab kaupluse juhataja selle lehe põhjal aktid. Tax Free tootegruppidel loomulikku kadu ei ole. Akte koostab ainult kaupluse juhataja. Lao juhataja koostab vahel harva reklamatsioone. Hankijad (See nimikiri ei tohi avalikkuse ette sattuda): A le qoc, Coca-Cola dispenserid, Carlsberg, Kopparberg, LTT, TDF (Tallink Duty Free), Saku, Kalev, Coca Hellenic, Lunder. 14 3. PRAKTIKA ANALÜÜS
............................................. 5 3.Turundus ................................................................................................................................ 5 3.1.Ettevõtte tarnijad ja kliendid ............................................................................................ 5 4.Personalitöö..............................................................................................................................6 4.1.Personalitöös kasutatavad dokumendid........................................................................... 6 4.2.Väljaõppe ja täiendõppe võimalused................................................................................ 7 5.Raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus............................................................................ 7 6.Raamatupidamisdokumentide koostamine ja säilitamine........................................................ 8 7.Raamatupidamise sise-eeskirjad........................
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
......................................................................... 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm .............6 3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................................7 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid.................................7 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus....................................................7 3.3 Kassatehingud................................................................................................................... 8 4 Arveldused aruandvate isikutega............................................................................................. 8 5 Varude arvestus.......................................................................
Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised Valvurid Joonis1. Osaühingu struktuur. 4
ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12 Tabel 3 Konto Algseis Väljaminek Sissetulek Lõppseis Kassa 45 000.- 60 000.- 30 000.- Võlad 250 000.- 200 000.- 47 000.- tarnijatele Reservkapital 0.- 30 000.- 75 000.- Materjal 89 000.- 34 600.- 26 000.- Pangalaen 250 000.- 145 000.- 305 000.-
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; · kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16]. 3.1.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: · sularaha kviitungid, tsekid; · avansi- ja töölähetusaruanded; · ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17]; · kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt.); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük); · ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed); · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine); · aktid /vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid); · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) [7 :10].
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
aastaga. 65% on osaühinguid, 23% füüsilisest isikust ettevõtjaid ja 7% mittetulundusühinguid. Ettevõttel on praegu juba kliente igast erivaldkonnast ja kuna Valga linnas huvi ettevõtluse vastu suureneb ja see ongi paljudele inimestele väljapääs töötusest siis on firmale oodata pikka iga. Oü Tinevexile on mitmeid konkurente nii eraisikute näol, kes pakuvad sama teenust kui ka firmade näol. Kuid olles isiklikult näinud, kuidas üks raamatupidaja käis teist aitamas, siis arvan, et Valgas rakendub pigem süsteem üksteise hädast välja aitamine. Hetkel on Tinevex jätkusuuteline firma, kus käiakse ajaga kaasas, arendatakse enda oskuseid ja läbitakse koolitusi. 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele Praktikaettevõte on jätkusuutlik, kuna ettevõttel on küll olemasolevad konkurendid kuid samal ajal lisandub kliente iga aastaga juurde ning teenust on mugav ja lihtne
kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine ja mäng finantsi turul( fondi turul). Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest: direktor, tegevjuht, raamatupidaja, müügijuht, laomees, autojuht, koristaja, valvur. Põhi ostjad on: Optimera Estonia AS, North Element OÜ, Acova OÜ, Espak AS ja muud. Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ, Paroc AS, Aeroc AS, Kolumbia-kivi AS, Optimera Estonia AS jm. Ettevõtte filosoofia on: leida optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi; otsides uusi suundi Eesti ehituses. Ettevõtte püüab arendada koostööd partneritega, sortimendi ja kvaliteedi valdkondades, tõstes konkurentsivõimet.
ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate
- tehingute kirjendamine pearaamatusse; - proovibilansi (trial balance); - korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; - korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; - ajutiste kontode sulgemine; - kui proovibilanssi ei tehta siis käibeandmiku koostamine; - finantsaruannete vormistamine; - järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele tuleb raamatupidamiskohustuslasel kõik oma majanduslikud tehingud dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult peale seda. Iga 8 raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamise algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid järgmised
Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006
ehk 3 tundi). Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Tööandjal on kohustus pidada tööaja üle arvestust, arvestust peetakse tööaja arvestuse tabelites. Tööaja arvestuse tabelid on ka üheks algdokumendiks raamatupidamises. Tööajatabelite alusel 10 arvestab ettevõtte raamatupidaja töötajatele töötasu ning koostab palgalehed. Nende alusel omakorda koostatakse koondpalgaleht ning raamatupidaja saab kajastada vajalikud andmed töötasu arvestuse, töötasudelt kinnipidamiste ja arvestatud maksude kohta ettevõtte raamatupidamise programmis. 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine Nagu eelnevalt mainiti on töösuhte üheks eelduseks, et töötaja saab tasu tehtud töö eest ehk töötasu
kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt. AS Viljandi Aken ja Uks on valinud variandi, kus tegeleb raamatupidamisega ise. Kuigi Eesti Raamatupidamise seadus sätestab ettevõtete jaoks finantsraamatupidamise üleüldised piirid ja normid, peab ettevõtte siiski koostama ja kinnitama oma firmasisesed raamatupidamise sise-eeskirjad. Tuleb arvestada, et antud eeskirjad peavad olema vastavuses kehtiva seadusandlusega.
Arusaadavuse ehk mõistetavuse põhimõte Informatsioon peab olema esitatud üheselt mõistetavalt neile, kellel on arusaamiseks piisavad teadmised 2/9/2015 Mai Takkis 25 Järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte Järjepidevalt kasutatakse samu meetodeid, aluseid, viise ja skeeme, mis tagab erinevate perioodide andmete võrreldavuse 2/9/2015 Mai Takkis 26 Objektiivsuse põhimõte Tehingud fikseeritakse objektiivselt, mis eeldab nende õiget ja õiglast kajastamist 2/9/2015 Mai Takkis 27 9 Usaldatavuse põhimõte Info majandusüksuse kohta peab olema esitatud usaldusväärselt 2/9/2015 Mai Takkis 28 Sisu on tähtsam kui vorm Tehingute hindamisel lähtutakse nende sisust
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa