Postide märkimine ja teostusmõõdistamine (0)

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

(kontrollarvutus), vajadusel lugemid vahepealsetelt punktidelt 33.Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine toimub enam kui ühes jaamas, peale latilugemite ja kontrollarvutuse tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on kõrgusemärk. Liigid: · Pinnasereeper · Seinareeper · Fundametaalreeper · Põhjareeper 36.Millised on nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud on: A) kahe reeperi vahelised B) Kinnine käik 37

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? TEET tagumine lugem, eesmine lugem, (instrumendi kõrguse muutmine), eesmine lugem, tagumine lugem 33. Mis on liitnivelleerimine? 11 34. Projektkõrguse välja märkimine. Projektkõrguse väljamärkimiseks tuleb esmalt võtta tagumise lati lugem. Seejärel tuleks leida instrumendi kõrgus valemiga Hi=TL+HA. Näiteks kui tagasivaatelugem on 1383 ja punkti A absoluutkõrgus on 10,122, siis instrumendi kõrgus on 1,383+10,122=11,495. Selleks, et projektpunkte välja märkida, tuleb arvutada eesmise lati lugemid. Juhul kui projektkõrgusteks on näiteks a) 11,154 b)11,124 ja c)11,197, siis saab eesmise lati lugemid valemiga E L=Hi-Hprojekt

Geodeesia kontrolltöö

lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 26. Eesti Põhikaardil kujutatud koordinaatsüsteem (4) Eesti Põhikaardil on kujutatud ühe kilomeetrine ristkoordinaatvõrk 5x5 sentimeetrit: · Mustaga on trükitud L-Est 97 ristkoordinaatsüsteem. · Punasega on trükitud NSVL 1942 ristkoordinaatsüsteem. · Sinisega on trükitud (UTM) ristkoordinaatsüsteem. · Pruuniga on trükitud Geograafilised koordinaadid. 27. Postide rihtimine projektasendisse Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil. Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi. 28. Postide vertikaalsuse määramine

Geodeesia

nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 26. Eesti Põhikaardil kujutatud koordinaatsüsteemid (4) Eesti Põhikaardil on kujutatud ühe kilomeetrine ristkoordinaatvõrk 5x5 sentimeetrit: · Mustaga on trükitud L-Est 97 ristkoordinaatsüsteem. · Punasega on trükitud NSVL 1942 ristkoordinaatsüsteem. · Sinisega on trükitud (UTM) ristkoordinaatsüsteem. · Pruuniga on trükitud Geograafilised koordinaadid. 27. Postide rihtimine projektasendisse Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil. Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi. 28. Postide vertikaalsuse määramine

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede

Geodeesia II Eksamiküsimused

Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt)

Geodeesia II Eksami kordamine

Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt)

Geodeesia II Sissejuhatus

Pinna nivelleerimise plaanid tehakse tavaliselt suures mõõtkavas (1:200 1:2000). Ruutude meetodi korral märgitakse maastikule välja ruutvõrk ja seejärel nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks veel reljeefi iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes. Ruudustikku märgitakse tavaliselt mõõdulindi ja teodoliidi abil aga mõningal juhul võib kasutada ka ekkerit (võimaldab ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal