Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Portfoolio 12 klass (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Portfoolio 12 klass #1 Portfoolio 12 klass #2 Portfoolio 12 klass #3 Portfoolio 12 klass #4 Portfoolio 12 klass #5 Portfoolio 12 klass #6 Portfoolio 12 klass #7 Portfoolio 12 klass #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor synne Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad­1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat.

Kunst
thumbnail
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli

Kunstiajalugu
thumbnail
11
doc

Kunsti portfoolio

Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii on

Kunst
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
23
ppt

20. sajandi arhitektuur

20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse pavilj

Kunstiajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

20. sajandi kunst: suunad ja kunstnikud (Kangilasiki)

20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" ­ vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: t

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

20.sajandi arhitektuur

20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi maailmanäitus: üle 300 meetri kõrge Eiffeli torn, mis kannab oma looja perekonnanime

Kunst




Meedia

Kommentaarid (1)

agne profiilipilt
agne: oleks võinud olla veidi põhjalikum selle summa eest, kuid muidu täiestiarvestatav materjal!
21:35 21-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun