Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Populatsioonigeneetika 2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang?
  • Mis võiks selle põhjus olla?
  • Mis on DNA profileerimine kuidas see käib ja millised on raskuskohadprobleemid?
  • Mis on tõenäosus et selle põhjuseks on juhus ?
  • Mis on peamine juhusliku geneetilise triivi põhjus põhjused?
  • Milline on põ hiline juhusliku geneetilise triivi mudel?
  • Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema jõuga�?
  • Millised on geenitriivi ja populatsiooni suuruse vahelised seosed?
  • Millest see sõltub?
  • Millest on tingitud molekulaarse kella põlvkonnaefekt?
  • Millised on erinevad mutatsioonikiiruse määramise viisid?
  • Milline on erineva kohastumusliku mõjuga mutatsioonide sageduste põhimõtteline jaotus kohastumusliku mõju skaalal letaalne -kahjulik-neutraalne-kasulik?
  • Kuidas seda lühidalt seletada?
  • Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega?
  • Mis ajalises suunas mudel töötab?
  • Kuidas arvutada keskmist oodatavat TMRCA ehk puu sügavust kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes?
  • Miks on genealoogiliste puude kõrgusel suur hajuvus ?
  • Mis on lõputute saitide mudel ja milleks seda vaja on?
  • Mis on populatsiooni efektiivne suurus Ne?
  • Kuidas hinnatakse ja interpreteeritakse geenidiversiteeti?
  • Kuidas muudab positiivne assortatiivne ristumine alleelisagedusi?
  • Mida näitab fikseerumisindeks F?
  • Mida näitavad indeksi positiivsed ja negatiivsed väärtused?
  • Mida tähendab populatsiooni struktureeritus mis seda võib üldiselt põhjustada?
  • Mis on populatsiooni struktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis?
  • Mida tähendab termin isolate breaking�?
  • Mis on põhilised eeldused mudelis manner -saar� migratsioon teised evolutsioonitegurid?
  • Kui suur rahvast ei ole albinismi põhjustava alleeli kandjad ?
  • Mis on loodusliku valiku toimumise eeltingimused?
  • Millest sõltub populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas?
  • Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga A ja a?
  • Millal võib olukord muutuda?
  • Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas t1?
  • Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus relative fitness ?
  • Mida see näitab?
  • Millest sõltub alleelisageduse graafiku tõus?
  • Millisel puhul on tõus järsemlaugem?
  • Mida näitab selektsioonikoefitsent diploidses organismis?
  • Mille suhtes see defineeritakse?
  • Kuidas arvutatakse genotüüpide ja alleelide sagedused ajahetkel t diploidses organismis?
  • Millega on määratud madala sagedusega alleeli ellujäämisvõime?
  • Millist tüüpi valikut alljärgnevad joonised kirjeldavad?
  • Milliste mutatsioonide suhtes on puhastav valik tõhusam?
  • Miks on populatsioonis alles kahjulikke alleele?
  • Mis seda mõjutab?
  • Millest sõltub alleeli tasakaalusagedus autosoomse retsessiivse alleeli korral?
  • Millest sõltub neutraalsete valiku all olevate alleelide asenduskiirus?
  • Mis on koodonikasutuse kallutatus?
  • Mis on osaline sweep?
  • Mis tüüpi valikuga on tegu?
  • Miks Mis tüüpi valikuga on tegu?
  • Kui ka rituaalse võitluse teel?
  • Mida postuleerib Hamiltoni reegel?
  • Milles seisneb valiku kinnitamise reinforcement mõju liigitekke puhul?
  • Mis on aheldatuse tasakaalutus linkage disequilibrium LD ja mis on LD baastase?
  • Mis juhtub aja jooksul LD-ga?
  • Mis põhjustab LD muutuse?
  • Kuidas rekombinatsiooni kiirus on kromosoomidel jaotunud ühtalsetmitteühtlaselt?
  • Miks täheldame haplotüübiblokke 1K alsupaari 1000 aluspaari tasemel ?
  • Kui palju on genotüüpe võimalik kuue-alleelse lookuse puhul?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Populatsioonigeneetika 2014 #1 Populatsioonigeneetika 2014 #2 Populatsioonigeneetika 2014 #3 Populatsioonigeneetika 2014 #4 Populatsioonigeneetika 2014 #5 Populatsioonigeneetika 2014 #6 Populatsioonigeneetika 2014 #7 Populatsioonigeneetika 2014 #8 Populatsioonigeneetika 2014 #9 Populatsioonigeneetika 2014 #10 Populatsioonigeneetika 2014 #11 Populatsioonigeneetika 2014 #12 Populatsioonigeneetika 2014 #13 Populatsioonigeneetika 2014 #14 Populatsioonigeneetika 2014 #15 Populatsioonigeneetika 2014 #16 Populatsioonigeneetika 2014 #17 Populatsioonigeneetika 2014 #18 Populatsioonigeneetika 2014 #19 Populatsioonigeneetika 2014 #20 Populatsioonigeneetika 2014 #21 Populatsioonigeneetika 2014 #22 Populatsioonigeneetika 2014 #23 Populatsioonigeneetika 2014 #24 Populatsioonigeneetika 2014 #25 Populatsioonigeneetika 2014 #26
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aveavv Õppematerjali autor
1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada.
Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
68
doc

Populatsioonigeneetika eksam

Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. Populatsioonigeneetika uurib geneetilise varieeruvuse muutumist nii ajas edasi kui tagasi. Populatsioonigeneetika üritab ennustada, mis saab varieeruvusest tulevikus. Selgitada kuidas tänane varieeruvus tekkis. Populatsioonigeneetika ennustav pool arendati suures osas välja juba 20.sajandi esimeses pooles. Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas sõltuvalt erinevatest tingimustest. Ennustatakse seda, kui palju populatsioon geneetiliselt varieeruma peaks, kuidas see aja jooksul muutub ja kuidas

Geneetika
thumbnail
27
pdf

Populatsioonigeneetika kordamisküsimused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6

Geneetika
thumbnail
9
docx

Botaanikaaia ajaloost

mitme SNP tõttu DNA kodeerivas piirkonnas (ka indel-id). Polümorfisme piimavalkude geenides saab tuvastada restriktaaside kaasabil . Muutliku DNA lõigu paljundamine. Restriktsiooni reaktsioon. Restriktsioonifragmentide tuvastamine elektroforeesiga seos jõudlusega (piima kg, v% ...) ·mõju piima tehnoloogilistele omadustele ·mõju inimtoidule (sh allergeene) 2. Põlvnemisandmete kontrollimine (ülesanne) 3. Populatsioon. Panmiktiline/ideaalne/geneetilises tasakaalus (Hardy-Weinbergi tasakaaluseadus). Panmiktilises populatsioonis, mis on geneetilise tasakaalu seisundis, püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti konstantsed. Alleeli- ja genotüübisagedused on omavahelises sõltuvuses. Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus seni, kuni talle ei toimi geeni- või genotüübisagedusi muutvad faktorid. - a. Isoleeritud- geneetiline tasakaal on püsiv, b. Panmixis c

Põllumajandus taimed
thumbnail
5
docx

Evolutsioonibioloogia loengud - 2013 - eksami teemad

juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandunud, mistõttu see, kas üks või teine isend jääb ellu ning saab järglasi, oleneb mingil määral juhusest. Mingi alleeli sagedus (alleelisagedus) populatsioonis on selle alleeli eksemplaride osatähtsus selle alleeli eksemplaride hulgas. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Teadlased vaidlevad ägedalt selle üle, kui suur roll võrreldes loodusliku valikuga on evolutsioonis neutraalsetel protsessidel, sealhulgas geenitriivil. Ronald Fisher oli seisukohal, et geenitriivi roll evolutsioonis on tagasihoidlik või olematu, ja see vaade jäi mitmeks aastakümneks valdavaks. Vaidlus läks uue hooga käima, kui 1968. aastal esitas Motoo Kimura oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mille väitel geneetiline muutus (mis ei pea tingimata

Evolutsioon
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi

Geneetika
thumbnail
10
doc

Evolutsiooniteooria mõisted 2013

vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 33. Ringliigid (mõiste ja näide) Olukord, milles 2 reproduktiivselt isoleeritud populatsiooni, kes elavad samas regioonis, on seotud omavahel ristuvate populatsioonide geograafilise ringiga. . Salamandrid Californias on põhja pool ühe asurkonnana, mägedes (Sierra ja Kaljumäestik) teise asurkonnana 34. Liik (mõiste ja näide) organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 35. Alamliik organismide kogum populatsioonis, mille liikmetel on teatud erilised tunnused. Omavahel liikmed ristuvad vabalt. 36. Pleiotroopsus (mõiste ja näide) ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Näiteks kollast karvkattevärvust põhjustav geen hiirtel kutsub samal ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistõttu hiired rasvuvad kergesti 37

Evolutsioon
thumbnail
30
docx

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused

populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsioon suurendab kohanemust. konstantse väliskeskkonna korral on LV just status quo hoidjaks.

Evolutsioonimehhanismid
thumbnail
32
odt

Evolutsioon

see pidev varieeruvus sobib ka Mendeli seadustega. 14. Millised avastused viisid biomeetrikute ja mendelistide lõhe ületamiseni? 1909. Rootsi taimegeneetik H. Nilsson-Ehle ­ geenidel on polümeerne koostoime, mis põhjustab tunnuste astmelise kvantitatiivse muutlikkuse. Morgani ,,kärbseruumis" näidati väga väikeste mõjudega mutatsioonide olemasolu. R. A. Fisher ­ pidevate tunnuste pärilikkust saab seletada Mendeliga, kui eeldada, et geenidel on polümeerne koostoime ­ kvatitatiivse geneetika rajamine. 15. Kuidas toimus nukleiinhapete ja kromosoomide avastamine? Kas ja kuidas oli nende seos pärilikkusega 19. saj lõpul ­ 20. saj algul? 1869. a ­ Meischer eraldas leukotsüütide tuumast aine ­ nukleiin. 1889. a ­ Altmann arvas, et on avastanud uue aine ­ Nukleinsäure. 1881. a ­ Zacharias sidus mikroskoobi all värvuvaid osakesi, kromosoome, nukleiinhappega. 1910. a - Kossel aga leidis, et kromatiini koostises on nukleiinhapped. 1944

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun