50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
320 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaarjaR21
Õppematerjali autor
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib.
teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat
103548IAPB Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel.
nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi. Sellist protsessi nimetab Locke reflektsiooniks, vaim reflekteerib omaenda tegevusi iseenda sees. Sõna tegevused all mõistab Locke vaimu toiminguid oma ideedega, kui ka ideede põhjustatud teatud tundeid, näiteks rahuldus- või ebamugavustunnet. 5) Teistesse teadmiste allikatesse pole põhjust uskuda kuna need pole veel tõestust leidnud. Ükskõik kes meist, kui ta hakkab uurima omaenese mõtteid mõistab, et kõik tema algupärased ideed tulenevad eelpool mainitud allikatest ja on tekkinud kas
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid