Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Popkultuur ja popmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leida õige valitsemise viis, mis kõigile sobiks ?
 
Säutsu twitteris

Popkultuur ja popmuusika


Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada.
1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu.
2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos .
3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks
4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik.
Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel.
60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas.
Punk. Teatud kaootilised impulsid , mis ühiskonnas ilmnesid artikuleeriti kasulikeks. Tüüpiline näide on Cultural Studies mudel. Ideede kompleks , interdistsiplinaarne, mitmest ideedest kokku pandud. Üks idee oli päästa populaarkultuur ühiskonnas, mis oli alla surutud. Neid huvitas populaarkultuur kui osa poliitilisest võitlusest. Me peame kuulama , milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed , neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika.
Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid. Põhisiht ei olnud muusika enda avastamine, vaid see, kuidas seda poliitilises kontekstis kasutada. Sotsiaalne kasulikkus.
Populaarmuusika kriitika on see, et muusika representeerib midagi. Esindab mingeid väärtusi või hoiakuid, kui neid uurime, siis saame mõõta, mida muusika väärt on.
60ndate puhangust on kirjutatud palju, see on algmudel, et selgitada popmuusika ja kultuuri toimet.
Räpmuusikat peeti vabastavaks väljenduseks. 90ndatel see muutus, sest räpmuusika muutus. Muusikale omistatakse palju vasakliberaalseid ideid.
Popmuusika sidumine poliitiliste ideedega ei ole päris adekvaatne.
Siin on mitmed vastuolud. Sellest vikipeediast ülevaade.
See mis teda huvitab on müra mõiste, see kuidas toimub ühiskonnas müra ja vägivalla kanaliseerimine, teatud kanalitesse suunamine.
Müra on kaose ja ennustamatuse hetk, üleminekufaas, ta näeb seda kuidas müra on põhimõtteliselt ajalooliste muutuste piirjoontel märgatav, muusika ennustab ette protsesse, mis tekivad ühiskonnas. Klassikalises muusikas on müra suuresti likvideeritud. Klassikalises muusikas on need juba alla surutud aga Attali ütleb, et müra võimalus on kultuuris koguaeg olemas.
Attali raamatu keskne kujund ja paralleel, mis on kaanel nähtav on Brügeli, hollandi kunstniku maalist katkend karnivali ja paastu võitlus. Maal on jagatud kaheks, vasakul karneval , ekstaas, kaos ja paremal paast . Moodustab antagonistlik paar kahe erineva mõtteviisi vahel. Karnevali all ka müra kogu oma kaootilisuse ja vägivallaga, ohverdusrituaal iseloomustab maailma. Paastu alla kuulub vaikus rituaalse korra kaudu, müra sunnitakse vaikima. Kodanliku maailma normid. Ohverdus on isiklik kahetsus . Luuakse teatavad ideaalid.
Attali pöörab ümber Marxi kuulsa skeemi. Baas majandussuhted. Attalil on muusika see, mille kaudu me saame otsustada selle üle, kuhu ühiskond läheb. Attali arust muusika peegeldab seda, kuidas ühiskond on korraldatud. Attali järgi igal ühiskonnal sisemine kood, mis võimaldab org toimida. See areneb ekstreemsusesse ja loob eelduse müra toimimiseks. Kui üks ajastu läheb üle teiseks, siis tekib müra. Nihe , katkestus on müra. Uus kord tervitab seda kui saabuva ajastu märki, aga vana kord peab seda müraks.
Muusika on nagu Attali kirjeldab suuresti müra taltsutamine, suunamine kanalitesse, kus saame seda tähenduslikuks pidada. Ta kasutab müra uue ajastu koidiku märkimiseks, aga võtab sealjuures müralt õigustuse. Müra on märk sellest, mis saabub. Kui annab mürale teedloova funktsiooni siis võtab sellelt kaootilise jõu. Suur vastuolu tema raamatus. Attali seob muusika edasiviivate väärtustega ühiskonnas.
Kommertslugu võib olla mõne jaoks müra. Inimesed võivad mürana tajuda erinevaid asju.
Kaootilist impulssi üritatakse vaikima sundida nagu klassikaline muusika seda teeb.
Müra, ekstaasi suhe on leidnud rakendamist ammu enne.
1844-1900
Ka eesti keelde tõlgitud. Tragöödia sünd muusika vaimust . Inimloomuse kaks printsiipi :
Seotud kahe jumalakujuga. Apollo / Dionysos . Apollo oli antiikmaailmas valguse ja valgustatuse jumalus. Hoolitses seaduste toimumise ja piiride eest riikide vahel, oli korrastaja, piiritleja, korrastas maailma.
Dionysos oli seevastu ekstaasi, lõbu, viljakuse, veinijumal . Piiride lagunemise sümbol. Nii saabki nietzche puhul eristada kahte printiipi apollooniline ja dionüüsiline . Kunsti areng seotud sellega.
Apollooniline – analüütilised eristused, vahe tegemine asjade vormi kaudu toetub sellele. Asjade vorm on apollooniline. Nähtusel on vorm, kuju. Kõige apolloonilisemaks kunstiks nim skulptuuri. Loome asjadele vormi kaudu identiteedi.
Dionüüsilisus – piiride lõhkumine. Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam.
Immanuel Kantil fraas , muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale.
Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale. Saab mõistusest mööda minna.
Romantismiga koos käis käsitlus geeniusest. Geeniuse kontseptsioon ei ole niisama sõnakõlks. See tähendas konkreetset asja. Euroopas oli geenius byron . Geeniuse loogika on see, et ta on võimeline kanaliseerima seda kaost mis looduses on, mõistma looduse enda kaoses sisemist harmooniat ja kandma seda oma kunstis edasi. Euroopas oli mees alati geenius naine oli looduses sees. Geenius lubas kaose oma kunstilisse väljendusse ja suutis seda kunstis kontrollida. Naine oli kaos ise, loodus. Mees suutis seda kontrollida. Mehi köitis naiste maailma kaootilisus.
McClary on kirjutanud, kuidas meesooperiloojad kujutasid hullu naist. Said kasutada atonaalsusi, sest kujutati kaost ennast. Saadi kujutada kõike, mida tahtsid. Geeniusest hullumeelsuseni on üks samm. Kui mehel kaob kontroll kaose üle. Sellel on sisuline tähendus
Nietzche nägi jõude. Mõlemad, mida ta nägi olid olemas kr tragöödiates. Teda huvitasid antiikajastu praktiline arusaam inimese kohast kultuuris ja maailmas. Antiikkreekas lunastust ei ole, elu on tervik koos surmaga. Surmahirmu ei ole, lunastust ei kardeta. Oldi valmis tervitama elu kõikides ilmingutes, ka surm kuulus sinna. Dionüüsiline printsiip nautida elu kuni see lõpeb. Võtmemõiste oli tal pricipium individuationis. Lääne inimese maailma keskpunkt on tema individuaalsus . Me oleme uhked oma individuaalsuse üle. Lääne inimese alus on individuaalsus nietzche arust. Individuaalsus on inimese jaoks omamoodi raske koorem
Nietche näeb neis printsiipides dünaamikat. Ta ei tervita apolloonilist kuid näeb seda lääne kultuuris.
Wagnerit tunnustas alguses nietzche kuid temast sai hiljem saksa kodanlase meelelahutuse vorm ja ta taandus temast.
Käsitlus jumala surmast. Probleem, et inimesed on jumala tapnud. Ühes nietzche teoses kirj tegelast, kes otsib jumalat ja tema üle tehakse nalja. Käib laternaga ringi ja ei leia. Tegelikult on jumal need inimesed ise. Valgustajastu idee, et on tulnud mõistuse jõud. Keegi ei ütle enam, mis halb või hea, aga inimesed teevad ise mõistusega vahet.
Käib välja antiigist lähtudes, et tõde on kokkuleppeline. Wille zue macht . Võimu tahe . Sellele peaks toetuma tegelik moraal inimeste maailmas. Arendas seda ideed oma teoses sealpool head ja kurja. Võimu tahe oli antiikajastul inimeste juhtivate tungide seas keskne. See oli halastamatu. Imetleti kangelasi halastamatuse ja verejanu poolest. Kangelase jõule alluti, temaga ei saadud kokkuleppele, oli kõikvõimas.
Nietzche lähtus ka darwini ideedest. Kõik elav tahab väljendada oma võimu ehk ennast kehtestada. See võimu tahe ei ole tegelikult muu kui elutahe ise. See ei ole julm. See mida nimetab judeokristlikuks on inimese võimutahte eitamine , animaalse jõu eitamine ja mahasurumine. Kui inimene tuleb maailma, sisi ta kehtestab end läbi agressiivsuse nietzche järgi ja hiljem toimub instinktide mahasurumine ja see asendub millegi muuga .
Freudil on teooria kuidas superego kaudu toimub allumine autoriteedile.allumisega võtame reeglid omaks ja superego on südametunnistus . Keegi ei karista meid, südametunnistus karistab meid. Südametunnistus arendatakse välja tsiviliseerimise käigus, mis võimu tahet alla surub.
Kuidas leida õige valitsemise viis, mis kõigile sobiks? Valgustusaja teooria loogika oli see, mida nietszche ei usaldanud. Kristlikud mudelid ei sobinud talle samuti, allumise õpetamine ei sobinud võimu tahtega. Võimu tahte mõõdetavus. Seda on toonitanud tema edasiarendajad Deleuze nt. jõu hulk ühiskonnas on vaadeldav. On inimesi, kellel on rohkem võimu kui teistel – isandad ja orjad. Hoopis peenem on see, mis puudutab jõu kvaliteeti. Sõnastab Deleuze. Küsimus on ka selles, kuhu jõud on suunatud. Saame vahet teha aktiivsel jõul – mis sisemisest terviklikkusest lähtub ja reaktiivne jõud – ei ela päriselu vaid reageerid sellele kuidas teised elavad. See on autonoomsuse ja iseseisvuse puudumine. Aktiivsed jõud on kõrgemad nietzche järgi. Nad on kõrgemad seetõttu et on mõistuse kontrolli alt väljas. Südametunnistuse kontrolli alt väljas. Reaktiivsed toimuvad teistel alustel. Mõiste mida nietzche kasutab on ressentiment. Orjade moraal – kannatavad neist eemal asuva põhjuse pärast. Vaenulik maailm neist väljaspool. Etteheitmine, virisemine on sinna suunatud.
Kristluse peale mõeldes, kristlik õpetus õpetab inimesi kannatama ja vaatama endast eemale. Asi mida antiigis ei saa märgata.
Orjad ei teosta ennast, vaid reageerivad elule. Reageeritakse millelegi mis on sinust tugevam. Reaktiivne jõud ei ole loov jõud. Skeem mida nietzche esitab on hea illustratisoon. Ütleb lause, et hea olla tähendab et me ei tee midagi sellist, milleks meil ei ole jõudu. Muudame oma jõuetuse headuseks. Käsitletakse oma abitust kui headust, tema arvates toimub see ühiskonnas, ei olda võimelised end kehtestama, lunitakse moraalset tunnustust abituse eest. Ei suuda elada ja reageerida. On absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks. Aktiivne jõud on teadvusest kõrgemal. Varjatud torge valgustusajastu mõistusekesksuse kohta. Need kes reageerivad vajavad mõistuse korrastatust. Kirja pandud seadusi. Jutte valikuvabadusest – tugevad ei vaja seda. Nende jaoks on tegu. Nende maailm on tegude maailm. Sõnumeid vajavad teised. Tegu on see mis loeb. Sellest inimese mudelist, jõu jaotamisest sünnib ka inimese mudel nietzche puhul übermensch ehk üleinimene . Räägib inimese ületamisest. See on tema vastus jumalate kadumisele. Üleinimene on halastamatu, intellektuaalne , kangelane kellel puudub südametunnistuse poolt kammitsetud sisemaailm . Üleinimese vastand on viimane inmene, kodanlane . Kodanlast ta põlgas. Hävitab igasuguse kõrgema püüdluse.
Nietzche popkultuuri
Mässu ja revolutsiooni vahe ka nietzchel seletatud. Orjade muusika. Inimesed, kes on kannatanud kasutavad muusikat. rokkmuusika sünd seotud mustanahalistega, kes kannatasid orjadena. Punkrokk – inglise töölisnoored. Rokkmuusika traditsioon on allasurutud inimeste muusika. Reaktiivse jõu baasil käsitletakse.
Nietzche juurest 20. Sajandisse.
Bataille – pr mõtleja. Toob mängu olulise mõiste, millel sarnaseid jooni üleinimesega. Suverääni mõiste.
1897-1962 tema teos „Neetud osa“ 1946-1949 kirjutatud. Oli omamoodi majandusteooria. Tema soov oli luua üldise majanduse teooria. Peaksime muutma majanduse aluseid. Majanduse eetilisi aluseid. Majandus sotsiaalse elu aluseks. Kulutamise idee. Kulutus kuhu iganes vaatemängu, kunsti, seksuaalsusesse . Peaksime ühiskonna aluseks võtma kulutamise ja raiskamise. Ühiskonnas nähtaval olev energiaülejääk. Liialdus. Jusnimelt luksuse olemasolu võiks olla ühiskonna alus, mitte säilitmine. Trad maj on piirav ja ratsionaalne . Ühisk Aluseks on muud vaja. Võiksid olla rajatud energia pillamisele, kulutamisele. Kapitalism on tema arvates lahku löödud modensuse eelsestest majanduse jagamise viisidest ja asendanud selle muuga. Modernsuse eelsel ajastul oli ühiskonna toimimise alus teistsugune.
Ühiskonnad, mis rajatud kulutamisele ja need, mis varanduse kogumisele. Eesti territooriumil oli selgelt jälgitav esimene. Ohverdusrituaal on tüüpiline näide kulutamisest. Inimohver oli see, mida humanistlik mõtteviis ei suutnud omaks võtta. Sõdade pidamine – kui hõimust sai palju inimesi surma, siis oli edukas sõda. Sai varandust ka, aga oldi uhke ohverdusakti üle.
Antropoloogid boliivias, kas on rikkaid mehi. Jah, on mees, kes on ja koguaeg peavad pidu. Aga kes see on, kellel on ilus auto, elab mäel. Aga ta pole rikas, sest ei anna ära. Kuidas kulutad ja raiskad teeb rikkaks. Teenitakse ühiskondlikku eliiti. See eliit korraldab raiskamisaktsiooni. Tiibeti mungad , kes midagi ei tee, neid peetakse üleval , on väga rikkad. Varanduse kogumine, mis iseloomustab meie ühiskonna tüüpi – investeerimine . Juute vihati, sest kirstlane ei saanud aru intressi printsiibist aja kulgemisest ei saa teenida, sest aeg ei kuulu inimesele. Loogika ei mahu kristlasele pähe. Kuidas saab teenida millegi pealt, mis ei ole inmese oma. Nii hakati juute vihkama , see sundis neid põgenema.
Inimene elab tuleviku nimel ja ei oska nautida olevikku. Iga inimese elus peaks olema pühaduse mõõde Bataille arust. Inimene ihaldab midagi püha samamoodi nagu ihaldab maisemaid asju. Kapitalism püüab hävitada püüet püha poole. Inimene töötab selleks et süüa ja sööb selleks et töötada. Pühaduseks ei jää ruumi. Taastootmine et saaks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Popkultuur ja popmuusika #1 Popkultuur ja popmuusika #2 Popkultuur ja popmuusika #3 Popkultuur ja popmuusika #4 Popkultuur ja popmuusika #5 Popkultuur ja popmuusika #6 Popkultuur ja popmuusika #7 Popkultuur ja popmuusika #8 Popkultuur ja popmuusika #9 Popkultuur ja popmuusika #10 Popkultuur ja popmuusika #11 Popkultuur ja popmuusika #12 Popkultuur ja popmuusika #13 Popkultuur ja popmuusika #14 Popkultuur ja popmuusika #15 Popkultuur ja popmuusika #16 Popkultuur ja popmuusika #17 Popkultuur ja popmuusika #18 Popkultuur ja popmuusika #19 Popkultuur ja popmuusika #20 Popkultuur ja popmuusika #21 Popkultuur ja popmuusika #22 Popkultuur ja popmuusika #23 Popkultuur ja popmuusika #24 Popkultuur ja popmuusika #25
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cl00my Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Popkultuur ja popmuusika
78
docx
Kultuuriteooria kõik materjalid
32
doc
KULTUURITEOORIA
87
doc
Filosoofia materjale
9
docx
Popkultuur konspekt
343
pdf
Maailmataju uusversioon
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
477
pdf
Maailmataju





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun