Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #1 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #2 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #3 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #4 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #5 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #6 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #7 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #8 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #9 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #10 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #11 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #12 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #13 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #14 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #15 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #16 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #17 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #18 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #19 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #20 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #21 Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Denis0231 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval

Informaatika
thumbnail
17
doc

Eksam

8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid Mainframe 9. Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja

Informaatika
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad

Infotehnoloogia
thumbnail
10
doc

Tarkvara ja riistvara

süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4

Informaatika
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.........................................................................................................14 3. Emaplaat...............................................................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade................................................................................

Arvutid
thumbnail
9
doc

Arvutite protsessorid

Samuti Pentium II nime all ilmunud kiip koodnimega Deschutes kasutab 0.25 mikroni tehnoloogiat (nn kuues generatsioon). Deschutes protsessoreid sagedustega 333, 350, 400 ja 450 MHz saab edukalt kasutada ka multiprotessorilistes serverites. Suurem taktisagedus vajas ka kiiremat L2 vahemälu (5,5 ns 333 ja 350 MHz Pentium II jaoks ja 5 ns 400 MHz Pentiumi jaoks). Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. 440BX-emaplaadil saab kasutada ka vanemaid protsessoreid. Suurem siini kiirus on oluline tegija arvuti jõudluse tõstmisel. Protsessoril on samuti 512 kb L2 cache. (mälu asub protsessori plaadil). Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus233-300V 1997333I 1998350; 400IV 1998450VII 1998Mobile

Informaatika
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

optika ­ CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis: registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM

Informaatika
thumbnail
13
doc

Peamised arvuti osad

Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun