Poola Vabariik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Grete Jakobson
Teele Jänes
Katriin Mats
Annaliisa Orro
TH2
POOLA VABARIIK
Referaat
Pärnu 2011

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. POOLA VABARIIK 4
1.1 Poola Vabariigi üldandmed 4
1.2 Poola riigi ajalugu 6
1.3 Poola Vabariigi loodus 8
1.4 Poola Vabariigi rahvastik , tavad ja kombed 9
2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED 13
2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid 13
2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused 14
KOKKUVÕTE 23
VIIDATUD ALLIKAD 25

SISSEJUHATUS


Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Riik on üle 1000 aasta vana, 16. sajandil oli see üks võimsamaid riike Euroopas. Läänemereni laiuv Poola põhjaosa on peamiselt tasandikuline, lõunapiiril kõrguvad Karpaadid (Tatrad) ning Masuuria piirkond on suurim ja külastatavaim järvistuala.
Antud töö eesmärk on tutvustada Poola riiki, sh riigi üldandmeid, rahvaarvu, haldusjaotust, ajalugu, loodust, rahvastikku, turismi põhinäitajaid ja trende ning anda ülevaade riigi alale jäävatest vaatamisväärsustest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded:
  • tutvustada Poola riiki ja selle üldandmeid;
  • kajastada Poola riigi rahvastikku, tavasid ja kombeid;
  • kirjeldada Poola riigi loodust, pinnamoodi, veestikku, taimestikku ja loomastikku;
  • kajastada turismi põhinäitajaid ja trende;
  • anda ülevaade regiooni jäävatest vaatamisväärsustest.

Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel Poola riiki tutvustavatele raamatutele, artiklitele ning eesti-ja inglisekeelsetele internetiallikatele.
Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis tutvustatakse Poola Vabariigi üldandmeid, ajalugu, loodust ja rahvastikku. Teises peatükis kirjeldatakse turismi põhinäitajaid ja trende ning peamisi vaatamisväärsusi.

1. POOLA VABARIIK

1.1 Poola Vabariigi üldandmed


Poola riik on üle 1000 aasta vana. 16. sajandil oli Poola üks võimsamaid riike Euroopas. 1683 . aastal Viini lahingus saavutatud võiduga suutis Poola kuningas Jan III Sobieski purustada Viini piiravad Otomani väed, vältides sellega Lääne-Euroopa võimalikku anastamist. (Euroopa Liidu portaal 2011)
Poola Vabariik, mille pealinn on Varssav , asub Euroopa südames, tema madalad tasandikud ulatuvad põhjaosas paiknevalt Läänemere rannikult lõunas Tšehhi ja Slovakkia piiril paiknevate Tatra mägedeni. Pärast 1989. aastal sõlmitud ümarlaualepingut, millele järgnes kommunismi kokkuvarisemine, on Poolas toimunud põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne-ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434)
Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow , Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott.
Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa pindala on 311 904 km² koos siseveekogudega, mis teeb temast pindalalt 7. riigi Euroopas. Poola jaotub 16 vojevoodkonnaks. (Estonian Embassy in Poland 2011)
Poola riigi rahvaarv on 38,6 miljonit, mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on 31 miljonit. Rahvaarvult on Poola Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus on 122,9 ininimest ruutkilomeetri kohta ja 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 miljonit), Sõltumatute Riikide Ühenduses (2,5 miljonit), Prantsusmaal (1 miljon) ja Saksamaal (0,8 miljonit). Poola meeste keskmine eluiga on 71 aastat ja naiste 79,7 aastat. Poolas rahvastikust 96,7% on poolakad ja 3,3% sakslased , valgevenelased , ukrainlased ning rumeenlased. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. ( Ibid .).
Poolas kehtib põhiseadus, mis võeti vastu 1997. aasta kevadel ja selle järgi on Poola parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võin on kahekojaline: Seim , kus on 460 kohta ja Senat, kus on 100 liiget. Valimisõigus algab 18. eluaastast. Poola riigipea , Poola president , valitakse rahva poolt viieks aastaks, alates 2010. aasta augustis on selleks Bronislaw Komorowski. Peale eelmise Poola presidendi Lech Kaczynski traagilist hukkumist 2010. aasta aprillis lennuõnnetuses oli Bronislaw Komorowski lähtuvalt oma ametist Poola Vabariigi Parlamendi alamkoja ehk Sejmi spiikrina ka Poola presidendi kohusetäitja. Poola praegune valitsus astus ametisse 16. novembril 2007. aastal kahe partei Kodanikuplatvormi ja Talurahva Partei enamusvalitsusena. Peaminister on Donal Tusk . Poola ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ning see taastas maa ammused suhted Lääne- Euroopaga. (Estonian Embassy in Poland)
Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast, kellest 75% on aktiivsed kirikuskäijad. Tähtsamad riigipühad on konstitutsioonipäev 3. mail ja iseseisvuspäev 11. novembril. (Ibid.)
Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik , helilooja Chopin , teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirežissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, praeguseks lahkunud paavst Johannes Paulus II. (Euroopa Liidu portaal 2011)
Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest ), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid , keedusoola. Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud , eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. (Ibid.)

1.2 Poola riigi ajalugu


Poolakad on oma ajaloo üle uhked, ehkki neil on tulnud üle elada palju raskeid ja valulisi hetki. Poola riik tekkis 1000 aastat tagasi. Selle asutas Mieszko I, kuulsusrikka Poola dünastia prints . Poola ajaloos on olnud aegu, mil valitses jõukus ja õitseng, ent maa on langenud ka mitmete sissetungijate ohvriks, mis on toonud rahvale suuri kannatusi.
Keskajal oli Poola suur ja võimas riik, võttes enda alla peaaegu miljon ruutkilomeetrit. Poola hiilgus oli suurim 16. sajandil, mida on maa ajaloos hakatud nimetama kuldajastuks. Kunst ja kultuur õitsesid ning rahvastik kasvas jõudsalt. Selle ajastu tunnismärke võib siiani leida paljudes suurejoonelistes ehitistes . Suurt osa neist on võimalik näha Krakowis, omaaegses pealinnas. Kõige kuulsamate hoonete hulka kuuluvad Waweli loss, kus elasid Poola kuningad, ja Mariacki kirik . Kahjuks ei jäänud see õitseng kestma. 18. sajandi lõpuks olid Poola kolm naabrit – Venemaa, Preisimaa ja Austria – kokku leppinud, et maa tuleb vallutada ja omavahel ära jagada. Neid sündmusi tuntakse ajaloos Poola jagamistena. Viimase jagamisega 1795. aastal kaotas maa täielikult oma iseseisvuse ning Poola riik lakkas olemast.
Jagamise tulemusel sai Venemaa Poolast suurima osa ning seepärast ühinesid maa vabaduse eest võitlevad Poola leegionärid Vene tsaari vastu. 1830. aastal toimus venelaste poolt okupeeritud Varssavis ülestõus. See niinimetatud Novembrirevolutsioon kestis umbes aasta. Esialgu õnnestus poolakatel venelased Varssavist välja kihutada, aga aastal 1831 vallutati linn uuesti ning poolakatel tuli vastu võtta kaotus.
Järgnevatel aastakümnetel toimus ülestõuse ka Austrias ja Preisimaa aladel. Neist kõige suurem ja traagilisem oli Jaanuariülestõus, mis algas aastal 1863. Neis mässudes hukkusid tuhanded poolakad lahinguväljadel, lasti maha või poodi. Veelgi enam poolakaid leidis oma lõpu vanglas ning külmas ja ebainimlike tingimustega Siberos, kuhu nad küüditati.
Pärast ülestõusude mahasurumist sai alguse väljarändamine. Tuhanded poolakad siirdusid eksiili, et põgeneda karmide elutingimuste eest okupeeritud kodumaal. Ehkki alistatud, püüdis poola rahvas säilitada oma rahvusliku identiteeti. Poolakad jätkasid emakeele kõnelemist ning hoidsid alal oma traditsioone ja uskumusi.
Aastal 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Kuna Poola jagamises osalenud riikidest olid nüüd saanud vastased, mõistsid poolakad, et nende vaenlased on nõrgemad kui kunagi varem. Nad nägid võimalust anda vastulöök. Poola leegionid , mis organiseeriti vabadusvõitluse aktivisti ja hilisema rahvajuhi Jozef Pilsudski poolt, kutsusid üles võitlusele Venemaa vastu. Üleskutsele vastasid ka Prantsusmaal moodustatud Poola väeüksused. Kui sellised kuulsad poolakad nagu Nobeli preemia laureaat kirjanik Henryk Sienkiewicz ja pianist Ignacy Paderewski poola rahva täbarale seisukorrale tähelepanu juhtisid, hakati seda märkama ka teistes maades.
Novembris 1918, pärast 123 aastat kestnud teiste maade ülemvõimu, saavutas Poola
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Poola Vabariik #1 Poola Vabariik #2 Poola Vabariik #3 Poola Vabariik #4 Poola Vabariik #5 Poola Vabariik #6 Poola Vabariik #7 Poola Vabariik #8 Poola Vabariik #9 Poola Vabariik #10 Poola Vabariik #11 Poola Vabariik #12 Poola Vabariik #13 Poola Vabariik #14 Poola Vabariik #15 Poola Vabariik #16 Poola Vabariik #17 Poola Vabariik #18 Poola Vabariik #19 Poola Vabariik #20 Poola Vabariik #21 Poola Vabariik #22 Poola Vabariik #23 Poola Vabariik #24 Poola Vabariik #25 Poola Vabariik #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katriinispikker Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • POOLA VABARIIK
  • SISUKORD
  • POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED
  • SISSEJUHATUS
  • Kesk-Euroopas
  • Saksamaaga
  • Tšehhi
  • Slovakkiaga
  • Ukraina
  • Valgevenega
  • Leedu
  • Venemaaga
  • Kaliningradi
  • POOLA VABARIIK
  • Paiknemine ja linnad
  • Tavad ja kombed
  • Tegevusalad
  • POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA
  • PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED
  • Wroclaw
  • Varssav
  • Tatra mäed
  • Oswiecim
  • Masuuria järvistu
  • Czestochowa
  • Gdansk
  • Krakow
  • Malbork
  • KOKKUVÕTE
  • VIIDATUD ALLIKAD

Teemad

  • SISUKORD......................................................................................................................2
  • SISSEJUHATUS..............................................................................................................2
  • POOLA VABARIIK....................................................................................................3
  • Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3
  • Poola riigi ajalugu............................................................................................................5
  • Poola Vabariigi loodus.....................................................................................................7
  • Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed..................................................................9
  • POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED
  • VAATAMISVÄÄRSUSED...........................................................................................13
  • Turismi põhinäitajad ja trendid....................................................................................13
  • Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused.............................................................14
  • KOKKUVÕTE...............................................................................................................23
  • VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................25
  • POOLA VABARIIK
  • Poola Vabariigi üldandmed
  • Sejmi
  • Poola riigi ajalugu
  • Poola Vabariigi loodus
  • Ibid
  • Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed
  • POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA
  • Turismi põhinäitajad ja trendid
  • Ibid.)
  • Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused
  • Wroclaw
  • Varssav
  • Tatra mäed
  • Oswiecim
  • Masuuria järvistu
  • Bieszczady mäestik
  • Czestochowa
  • Gdansk
  • Krakow
  • Malbork
  • Kadziolka, J., Wojciechowski, T
  • Pavlovic, Z
  • Tamla, T

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

62
pdf
EESTI VABARIIK
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
3
doc
Poola Vabariik
226
doc
Portugali põhjalik referaat
28
docx
Riikide kokkuvõte
290
pdf
Holokaust
39
pdf
Lähis-Ida piirkond Kuveit-Katar-Bahrein-Omaan ja Jeemen
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !