Politoloogia konspekt (0)

5 Hindamata
 

1

POLITOLOOGIA

Pilet 1.
Poliitilised ideoloogiad - konservatism
Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus).
Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks
šoti filosoofi Edmund Burke ’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt,
vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada
ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad , seevastu uute
puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja
ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli
all hoida. Revolutsioon lõhub aga traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on tema arvates peamiseks
ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali.

19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia

vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta.
Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks
esmatähtis ühiskond, mitte üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad
konservatiivid , et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima
ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes ’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud
riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide
arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida.
Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka
liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas . 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk
uusparempoolsus . Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge
eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku
vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim
peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle.
Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest
indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike.
Inimene on oma loomult ebatäiuslik, riigi funktsiooniks ongi inimese instinktide piiramine.
Ăśhiskond on orgaaniline ja hierarhiline . Kuigi konservatism ei ole omanduse vastu, eitab ta
täielikult liberalismi individuaalsust. Poliitiline võim põhineb traditsioonidel, tavadel ning
pärimustel. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on
2

inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte.
Konservatism hindab positiivselt neid nähtusi, mis tagavad ühiskonnas (sotsiaalset) stabiilsust, kuna
võrdlevad riiklikku korraldust elusorganismiga, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Indiviid on vajalik
osa suuremas tervikus. Oluline tees- parem teha vähe head kui palju halba. Ühiskonnas
edasiliikumine peab olema ettevaatlik. Ei ole olemas ĂĽhte ja ainsat valitsemisvormi, kuna riigid
ja rahvad on erinevad. Parima valitsemisvormi tunnuseks on esindusvalitsus. Tuntud esindajad:
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Politoloogia konspekt #1 Politoloogia konspekt #2 Politoloogia konspekt #3 Politoloogia konspekt #4 Politoloogia konspekt #5 Politoloogia konspekt #6 Politoloogia konspekt #7 Politoloogia konspekt #8 Politoloogia konspekt #9 Politoloogia konspekt #10 Politoloogia konspekt #11 Politoloogia konspekt #12 Politoloogia konspekt #13 Politoloogia konspekt #14 Politoloogia konspekt #15 Politoloogia konspekt #16 Politoloogia konspekt #17 Politoloogia konspekt #18 Politoloogia konspekt #19 Politoloogia konspekt #20 Politoloogia konspekt #21 Politoloogia konspekt #22 Politoloogia konspekt #23 Politoloogia konspekt #24 Politoloogia konspekt #25 Politoloogia konspekt #26 Politoloogia konspekt #27 Politoloogia konspekt #28 Politoloogia konspekt #29 Politoloogia konspekt #30 Politoloogia konspekt #31 Politoloogia konspekt #32 Politoloogia konspekt #33 Politoloogia konspekt #34 Politoloogia konspekt #35 Politoloogia konspekt #36 Politoloogia konspekt #37 Politoloogia konspekt #38 Politoloogia konspekt #39 Politoloogia konspekt #40 Politoloogia konspekt #41 Politoloogia konspekt #42 Politoloogia konspekt #43 Politoloogia konspekt #44 Politoloogia konspekt #45 Politoloogia konspekt #46 Politoloogia konspekt #47 Politoloogia konspekt #48 Politoloogia konspekt #49 Politoloogia konspekt #50 Politoloogia konspekt #51 Politoloogia konspekt #52 Politoloogia konspekt #53 Politoloogia konspekt #54 Politoloogia konspekt #55 Politoloogia konspekt #56 Politoloogia konspekt #57 Politoloogia konspekt #58 Politoloogia konspekt #59 Politoloogia konspekt #60 Politoloogia konspekt #61 Politoloogia konspekt #62 Politoloogia konspekt #63
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 63 lehte LehekĂĽlgede arv dokumendis
2015-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
libarebane Ă•ppematerjali autor

Lisainfo

PSHG politoloogia konspekt - suurepärane arvestuseks/komplekseksamiks valmistumisel.

Katkend: "Pilet 1.
Poliitilised ideoloogiad - konservatism
Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et..."

liberalism , kodakondsus , liberaal , revolutsioon , natsionalism , kujundamise protsess , faism , rass , sotsialism , organisatsioonid , realistid , konservatism , turg , konföderatsioon , realism

Dokumendis esitatud kĂĽsimused

  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid ?
  • Kes määrab, mida toota ?
  • Kes määrab hinna ?
  • Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse ?
  • Missugune on riigi roll ?
  • Kuid tekkisid järgmised kĂĽsimused: milliste meestega ?
  • Milles tahetakse võrdsust ?
  • Missugune on situatsioon käesoleval hetkel ?
  • Kuhu soovitakse jõuda ?
  • Missugust tulemust käsitleda eduka eesmärgi täitmisena ?
  • Missugused on mõõtmise kriteeriumid ?
  • Mida teha siis kui eesmärki ei õnnestunud saavutada ?
  • Kuidas arendada ja toota rohkem heaolu ?
  • Mis võiks või peaks olema arenenud põhja roll selles protsessis ?
  • Missuguse positsiooni peaks põhi võtma maailma kaubandusläbirääkimistel ?
  • Mis on riigieelarve ?
  • Kuidas valitsus koostab riigieelarvet ?
  • Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha ?
  • Miks kolm aastat ?
  • Miks neli aastat ?
  • Miks kahekojalisus ?
  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid ?
  • Kes määrab, mida toota ?
  • Kes määrab hinna ?
  • Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse ?
  • Missugune on riigi roll ?
  • Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel ?
  • Millega tegeleb ?

Mõisted

poliitilised ideoloogiad, rahvuslus, oluline tees, terrorirühmitused, ngo, ngo, poliitilised ideoloogiad, indiviidid, klassikalist liberalismi, niisamuti, klassikalisel liberalismil, heaolu õigused, enamusvalitsuse vastand, poliitilised ideoloogiad, fašism, saksa rass, mussolini, fašism, sisuks totalitarism, aarialased, maksude ülekoormus, otsesed, tulumaksu juures, pärast spr, poliitilised ideoloogiad, suurendas 1929, kollektivism, sotsiaalne klass, ühiskonna omandus, tuntumad esindajad, poliitilised ideoloogiad, eesti puhul, poolmodernism, inimolemus, ideeliseks allikaks, poliitiline protsess, tekkis 1960, radikaalsem tiib, holism, kosmoselaev maa, koordinatsiooni, kujundamise algstaadiumis, etapis, hogwood, kodakondsus, kodakondsuseta isikud, unitaarriigist, formaalne sisekontroll, riigikontroll, väliskontroll, hindamise viisid, poliitiline võim, ametlik ideoloogia, valitsev eliit, realistide teooriat, realistide arvates, soovide eiramiseks, realismile, esmaseks ülesandeks, autoritaarsed režiimid, autoritaarsetes režiimides, türannia, ennetavateks taktikateks, tagatiseks, korra tagamine, lennart meri, lennart meri, i voor, i voor, seadusloome mõjutamiseks, riigikohtusse, arenenud põhi, juhtimise ülesandeks, sõjakus, korralised istungid, pädevusse, david easton, eastoni mudel, rahvaga, pluralistid, dualistlikku käsitlust, esindatuse, territoorium, lobitöö, kihutustöö, koalitsioonide, tavakodanike, huvigruppide poliitikas, kohtus käimine, kohtus käimine, meedia kasutamine, eelarvepuudujäägiks, kolmeaastane tsükkel, 3 aastat, poliitiline ideoloogia, istungjärk, töönädalat, otsuste põhjuseks, initsiatiiv, kompensatsiooni, asendusliikmena, 1 vr, majandusharud, äritegevuses, kitsama kontrolliga, ametisse saamine, ametist lahtisaamine, volitused lõppevad, võimetus, vanuse alammäär, otsesed, salajased, poliitline sotsialiseerumine, õpetuse sisu, kuidas valitakse, valimistel osales, aspekti poolest

Sisukord

  • Pilet 1
  • Poliitilised ideoloogiad - konservatism
  • Parempoolne ideoloogia
  • sajandi algusest
  • Pärast II maailmasõda
  • Peamised seisukohad
  • Ăśhiskond on orgaaniline ja hierarhiline
  • Rahvusvahelised organisatsioonid
  • Definitsioon
  • Pilet 2
  • Poliitilised ideoloogiad – liberalism
  • Moraalne
  • Poliitiline
  • Majanduslik
  • Vabadust
  • ValimissĂĽsteemid (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa)
  • Suurbritannia
  • Saksamaa
  • Prantsusmaa
  • pilet
  • Poliitilised ideoloogiad- fašism
  • Juhi printsiip
  • Ideoloogia vormid
  • Itaalia
  • Fiskaalpoliitika
  • Kõrged või madalad maksud
  • Otsesed ja kaudsed maksud
  • Otsemaksu peamine liik on tulumaks
  • Mitmed laekumised
  • pilet
  • Poliitilised ideoloogiad- natsionalism
  • Ajalooline areng
  • Natsionalism jaotub
  • Positiivne natsionalism
  • Etniline rahvuslus
  • Põhiprintsiip ja kriitika
  • Klassikaline rahvusluse doktriin
  • Rahvus on looduslik nähtus
  • Rahvust võib defineerida teatud empiiriliste tunnuste kaudu
  • Enesemääramine
  • Rahvuse ja riigi piiride kattumine harv
  • Mitmed empiirilised tunnused on kunstlikult loodud
  • Käsumajandus
  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid?
  • Kes määrab, mida toota?
  • Kes määrab hinna?
  • Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse?
  • Missugune on riigi roll?
  • Võtmeprobleemid
  • Keskse plaani olemasolu
  • Pakkumisele orienteeritus
  • Konkurentsi puudumine
  • pilet
  • Poliitilised ideoloogiad- sotsialism
  • Kommunistlik sotsialism
  • Revolutsioonilised voolud
  • Reformistlikud voolud
  • Põhimõisted
  • Tuntumad esindajad
  • Riikide eesmärgid (turvalisus, stabiilsus, õitseng)
  • Turvalisus
  • Elus pĂĽsimine
  • Autonoomia
  • Mõju
  • PrestiiĹľ
  • Domineerimine
  • Stabiilsus
  • Korra hoidmine
  • Poliitiline areng
  • Ă•itseng
  • Majanduslik areng
  • Heaolu jagamine
  • pilet
  • Poliitilised ideoloogiad- feminism
  • saj.-1920
  • Alates 1960-ndatest
  • Feminismi printsiibid
  • Erinevuse printsiip
  • Identsuse mõiste
  • Patriarhaalne ĂĽhiskonnakriitika
  • Seksism
  • Isa valitsemine
  • Sooline ja vanuseline rõhumine
  • Feminismi vormid
  • Liberaalne feminism
  • Sotsialistlik feminism
  • Tööjõu taastootjad
  • Laste sotsialiseerujad
  • Seksuaalobjektid
  • Kaupade tootjad
  • Poliitika kujundamise protsessi iseloomustavad omadused
  • Raske määratleda algust ja lõppu
  • Valdkondlik erinemine
  • Ideede muutumine
  • Poliitiline protsess
  • Administratiivne protsess
  • pilet
  • Poliitilised ideoloogiad- rohelised
  • Algus
  • Ă–koloogia
  • Holism
  • Tehnoloogia ja looduse vastandumine
  • Kosmoselaev Maa
  • Kestvus
  • Poliitika kujundamise protsess (elluviimine)
  • Võimalik eristada poliitilisis programme
  • Elluviimise probleemid
  • pilet
  • Konservatiivne, liberaalne ja radikaalne riigikäsitlus
  • peamist vaadet
  • Radikaalne
  • Poliitika kujundamise protsess (päevakorda võtmine, probleemi
  • Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad
  • Probleemid päevakorra kujundamisel
  • Probleemi defineerimine
  • Pilet 9
  • Kodakondsus
  • Poliitika kujundamise protsessi puhul on võimalik tuua välja vähemalt kaheksa taolist
  • Otsuste tegemist mõjutavad mitmed tegurid
  • Pilet 10
  • Unitaarriigid
  • Föderaalriigid
  • Föderatsioonile
  • Plussideks
  • Miinusteks
  • Konföderatsioonid
  • Jätkamine
  • Uute poliitikate algatamine
  • Lõppemine
  • Katkestamine
  • Pilet 11
  • Rahvusvaheliste suhete teooria – realism
  • -summa resultaat
  • Pilet 12
  • Autoritaarne reĹľiim
  • tĂĽrannia
  • dĂĽnastia
  • sõjaväelised reĹľiimid
  • ainupartei autoritaarsed reĹľiimid
  • Rahvusvaheliste suhete teooria – idealism
  • Pilet 13
  • Teised presidendivalimised
  • Lennart Meri – 196 häält
  • Max Weber
  • Kriitika Weberi bĂĽrokraatiateooriale
  • Pilet 14
  • Kolmandad ja neljandad presidendivalimised 2001 ja 2006
  • Seadusloome mõjutamiseks on riigipeal kolm võimalust
  • Põhja-Lõuna konflikt
  • Põhja ja lõunat eristavad mitmed tunnused
  • Seadusloome mõjutamiseks on riigipeal 3 võimalust
  • Huvigruppide ressursid
  • Valitsus
  • Reformierakond)
  • Umbusaldused peaministrile
  • Peaminister
  • Poolthääli
  • Tulemus
  • Valitsuse ĂĽlesanded
  • Huvigruppide roll
  • Huvigruppide ja riigi suhe
  • neo)korporatiivsuse
  • Huvigruppide ja ĂĽhiskonna suhe
  • POSITIIVNE KĂśLG
  • NEGATIIVNE KĂśLG
  • Riik on institutsioon, kellel on legitiimne jõu kasutamise monopol antud territooriumil oleva
  • Riigi põhitunnused
  • Huvigruppide taktikad
  • Riigieelarve
  • Mis on riigieelarve?
  • Puudujääk ja ĂĽlejääk
  • Keskvalitsuse ja ĂĽldvalitsuse eelarve
  • Kuidas valitsus koostab riigieelarvet?
  • Valimised Eestis
  • Riigikogu kujunemine
  • Volituste kestvus
  • Kojalisus
  • Riigikogu suurus
  • Poliitiline ideoloogia
  • Poliitiline ideoloogia
  • Poliitilise ideoloogia 4 peamist funktsiooni
  • Seletab
  • Hindab
  • Orienteerib
  • Programmeerib
  • Turumajandus
  • Riigikogu struktuur
  • JUHATUS
  • Praegu: Pentus ja Ratas
  • Volitused: Esimees – juhatab ; Juhatus – otsustamine
  • Riigikogu tegutsemine
  • KOMISJONID
  • FRAKTSIOONID
  • Turumajandus
  • Pilet 21
  • Autoriteet
  • Isiklik mõtlemine
  • Teaduslik meetod
  • Pilet 22
  • Lihtkvoot ehk isikumandaat
  • Ringkonnamandaadi kaudu
  • Kompensatsioonimandaadi kaudu
  • Asendusliikmena
  • Kontroll
  • Otsused tootmise kohta
  • Erasektor
  • Pilet 23
  • Ă•iguskantlser
  • Millega tegeleb?
  • Kuidas tegeleb?
  • Mida veel teeb?
  • Ametisse saamine
  • Ametist lahtisaamine
  • Riigikontrolör
  • Pilet 24
  • Põhimõtted
  • Eeltingimused
  • PĂĽsimine
  • Vabad vs kohustuslikud valimised
  • Ăśldised
  • Ăśhetaolised
  • Otsesed
  • Salajased
  • pilet
  • KESKKOND
  • Poliitiline
  • Sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline
  • POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MĂ•JUTAJAD
  • Poliitline sotsialiseerumine
  • Perekond
  • Tutvusringkond
  • SĂĽndmused
  • KARAKTERISTIKUD
  • POLIITILISED „ISELOOMUJOONED“
  • Isiksus
  • President
  • NB! Eesti Vabariigi President vs president

Teemad

  • säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus
  • traditsioonilistele väärtustele
  • Edmund Burke’i
  • Revolutsiooni
  • ĂĽhiskonda lõhkuvaks nähtuseks
  • meelestatud demokraatia
  • võimu juurde lasta
  • esmatähtis ĂĽhiskond
  • halb
  • ĂĽhiskond ehk riik
  • võtsid ĂĽle
  • neokonservatism
  • täielikku
  • riigivõim
  • tugev
  • vabadus on tähtsam kui võrdsus
  • Poliitiline võim põhineb traditsioonidel
  • usaldada loomulike liidrite kätte
  • kasulik
  • parem teha vähe head kui palju halba
  • Ei ole olemas ĂĽhte ja ainsat valitsemisvormi
  • Tuntud esindajad
  • uuteks osalejateks rahvusvahelistes suhetes
  • rahvusvahelisele õigusele
  • tugineva lepingu alusel loodud riikide liitu, millel on ĂĽhised alaliselt tegutsevad organid ja
  • fikseeritud organisatsioonilised normid
  • rahvusvahelisel
  • õigusel baseeruvad
  • suund majanduses, poliitikas ja
  • filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik
  • USA-s seondub
  • inimõigustega
  • Euroopas
  • majandusvabadustest lähtudes
  • Klassikaline liberalism
  • võõrandamatud õigused
  • utilitarism
  • usk negatiivsesse vabadusse
  • Inimesel puuduvad igasugused välised piirangud
  • majanduslik liberalism
  • laissez-faire
  • sotsiaaldarvimism
  • Heaven helps those who help themselves
  • sotsiaalliberalismiga
  • postitiivsena
  • heaolu teooria
  • majoritaarne ehk enamusvalimine
  • võrdeline ehk proportsionaalne valimisviis
  • kinniste
  • nimekirjadega
  • lahtised nimekirjad
  • enamusvalimiste sĂĽsteemi
  • absoluutse enamuse
  • suhtelise häälteenamuse
  • pilet
  • kimp, kõrgema võimu tähis
  • RahvusĂĽhtsuse propageerimine
  • iseloomustab
  • Nietzsche
  • ĂĽliinimesega
  • Darwini olelusvõitluse teooria
  • eliit
  • a. Proportsionaalselt
  • b. Regresseeruvalt
  • c. Progresseeruvalt
  • riigieelarvest lahutatud
  • pilet
  • ideede kogum
  • kõik rahvused peaksid ennast ise valitsema ning et eri
  • rahvuse poliitilised ja kultuurilised piirid peaksid kattuma
  • Natsionalism jaotub
  • massipoliitika
  • punkti
  • Natsionalism peamiselt negatiivse
  • ja regressiivse tähendusega
  • kaasrahvuslaste valitsemine ei pruugi olla hea
  • pilet
  • ĂĽhine
  • palju allharusid
  • reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele
  • kapitalismile
  • marksistlik suund
  • Venemaal bolševism ehk enamlus
  • kommunistid
  • Kollektivism
  • Koostöö
  • Sotsiaalne klass
  • Võrdsus
  • Ăśhiskonna omandus
  • Turvalisus
  • Stabiilsus
  • Ă•itseng
  • pilet
  • saj.-1920
  • Sooline ja vanuseline rõhumine
  • Tööjõu taastootjad
  • Laste sotsialiseerujad
  • Seksuaalobjektid
  • Kaupade tootjad
  • pilet
  • globaalsete probleemide tekkega
  • know
  • kohustuslikud
  • paindlikud
  • lubavad
  • keelavad
  • ametid
  • keskvalitsuse
  • tugistruktuurid
  • pilet
  • peamist vaadet
  • Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige
  • žĂ¶Ă¶vahi“ ĂĽlesannetes
  • Liberaalne
  • Radikaalne
  • defineerimine)
  • Poliitika kujundamise protsess (eesmärgi pĂĽstitamine ja
  • alternatiivide hindamine)
  • soovitava
  • oodatava
  • võtmekĂĽsimust
  • Otsuste tegemist mõjutavad mitmed tegurid
  • Geograafiline võimu jagunemine (unitaarriik, fĂĽderaalriik
  • konföderatsioon)
  • võimu paigutuse järgi klassifitsserida
  • Unitaarriigid
  • keskvalitsusel
  • Näit: Jaapan
  • puuduseks
  • Föderaalriigid
  • erinevate valitsuse tasandite
  • et ĂĽkski tasand ei domineeeri teiste ĂĽle mitte ĂĽheski poliitilises sfääris
  • koordinatsioon
  • põhjendust
  • geograafiline suurus
  • b) Eelnev tugevate riikide olemasolu
  • c) Katse edendada või luua ĂĽhtsust
  • koondada võim ja ressursid
  • hajutada poliitilist võimu
  • Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko
  • Konföderatsioonid
  • osa võimust rahvusvahelisele
  • säilitavad ise peamise võimu
  • luuakse
  • kindluse või kasusaamise
  • miinuseks
  • Konföderatsioonid on näiteks ĂśRO, EL, NATO
  • Poliitika kujundamise protsess (hindamine ja kontroll)
  • Totalitaarne reziim
  • Näit:Kambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja NSVL
  • summa resultaat
  • Kriitika
  • näit: Saudi Araabia kuningas Husseini juhtimisel
  • Näit: Tšiili Pinochet’i juhtimisel.]
  • tĂĽrannia
  • dĂĽnastia
  • sõjaväelised reĹľiimid
  • ainupartei autoritaarsed reĹľiimid
  • Teised presidendivalimised 1996
  • Lennart Meri – 139 häält
  • Arnold RĂĽĂĽtel – 85 häält
  • Tunne Kelam – 76 häält
  • Enn Tõugu – 47 häält
  • Siiri Oviir – 25 häält
  • Max Weberi ideaalse bĂĽrokraatia mudel
  • ideaalset bĂĽrokraatiat (HEMDCL(A)W, HETTELK
  • liiga
  • suureks ja võimsaks
  • paindumatu ja
  • inimene = arv)
  • vastutusest poliitikute ees
  • ideaalvariandiks
  • Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja
  • omakasupĂĽĂĽdlikkusele)
  • kolmandad presidendivalimised
  • I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält
  • II voor – Tulviste – 35 häält, Kreitzberg – 36 häält
  • III voor - Tulviste – 33 häält, Kreitzberg – 33 häält
  • Kreitzberg 72 häält
  • RĂĽĂĽtel 114 häält
  • Savi 90 häält
  • Tulviste 89 häält
  • Arnold RĂĽĂĽtel
  • neljandad presidendivalimised
  • I voor – Ene Ergma 65 häält
  • II voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält
  • III voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält
  • Toomas Hendrik Ilves 174 häält
  • Esimene maailm
  • Teine maailm
  • Kolmas maailm
  • neljandast maailmast
  • põhikĂĽsimused lõunas
  • Presidendi võimutäius. Huvigruppide ressursid
  • milline on presidendi võimutäius
  • grupi mõjukus sõltub vahenditest, mida grupp omab
  • tegurit
  • mis on peamised
  • Valitsus. Huvigruppide roll
  • Reformierakond)
  • riigisekretär
  • õiguskantsler
  • häälteenamusega
  • istungid
  • nõupidamisi
  • Joonis: Loeng 7 lk 3
  • pluralistid
  • neo)korporatiivsuse
  • dualistlikku
  • POSITIIVNE KĂśLG
  • NEGATIIVNE KĂśLG
  • olevalt skeemilt on väga hästi näha huvigruppidega kaasnevat positiivset kui
  • negatiivset kĂĽlge. Ăśhelt polt saavad kõik grupid kaasa rääkida poliitika kujundamisel ning tuua
  • välja ohud, mis võivad kaasneda juhul kui nende seisukohtadega ei arvestata. Teiselt poolt on aga
  • ilmne, et ĂĽhed grupid omavad märgatavamalt rohkem vahendeid ning prestiiĹľi (skeemil suuremana)
  • ja sellest lähtuvalt kujuneb avalik poliitika nende poole kaldu
  • Mis on riik? Riigi põhitunnused. Huvigruppide taktikad
  • klassikaline definitsioon
  • elanikkonna suhtes
  • juriidiline definitsioon
  • Lobitöö
  • Kihutustöö
  • śKäsi-peseb-kätt” poliitika
  • Tavakodanike ehk rohujuure tasandi surve
  • Kohtus käimine
  • Jäiga joone taktika
  • Meedia kasutamine
  • Riigieelarve. Valimised Eestis
  • eelarvedefitsiidiks
  • ei sisalda kohalike
  • omavalitsuste eelarveid
  • Parlamendi kujunemine (suurus, kestvus, kojalisus). Poliitiliste
  • ideoloogiate 4 peamist funktsiooni: seletab, hindab, orienteerib
  • programmeerib
  • Volituste kestvus
  • oktoobril 1991 PA 7. istungjärgul toimus hääletamine
  • aastat – 20 häält
  • aastat – 18 häält
  • Kojalisus
  • oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas
  • ĂĽks koda – 31 häält
  • kaks koda – 6 häält
  • Riigikogu suurus
  • Poliitilise ideoloogia 4 peamist funktsiooni
  • Seletab
  • Hindab
  • Orienteerib
  • Programmeerib
  • Parlamendi struktuur (juhatus, komisjonid, ĂĽksikliikmed, fraktsioonid)
  • Vabariiklaste Koonderakond, Isamaa, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond
  • Koonderakond, Uus Eesti, Rahvaliit) oktoober 1992 – märts 1995
  • Reformierakond) märts 1995- märts 2003
  • Res Publica) märts 2003 – märts 2006
  • Keskerakond) märts 2006 – märts 2007
  • Res Publica (nĂĽĂĽd IRL) märts 2007 -
  • NB! Valimissedeli eripära: kandidaadi poolt
  • saab märgistada nii poolt kui ka vastuhäält
  • NB! Kes on olnud? RĂĽĂĽtel, Kelam
  • Savisaar, Oviir, Savi, Lang, Kreitzberg, Varek, Veskimägi, Maripuu, Ergma, Ojuland
  • NB! Siinkohal tuleb sisse kvoorum
  • istungjärk on otsustusvõimeline, kui on kohal ĂĽle poole (seega 51 liiget) koosseisust
  • kevadel Eesti Rahvaliidu fraktsioon lagunes, samuti on fraktsioonitu endine keskerakondlane
  • Jaan Kundla
  • põhikĂĽsimust
  • vabadust
  • tsĂĽkliline ja ebastabiilne
  • tarbija soovidele
  • vähese ĂĽhiskondliku väärtusega
  • ebavõrdsus
  • Riigikogu funktsioonid
  • Poliitiliste teadmiste allikad (autoriteet, isiklik mõtlemine
  • teaduslik meetod)
  • Autoriteet
  • näit. vanem õpetaja, sõber, kuulus inimene
  • ĂĽldine autoriteet
  • Nt Põhiseadus, ĂĽldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt
  • leviv meedia
  • žigaĂĽks autoriteedina“
  • Isiklik mõtlemine
  • Nt See asi on „ilmselge“, seega ka õige. USA on hegemoon
  • seega Iraagi rĂĽndamine vajalik ja õige
  • ratsionaalsus
  • intuitsioon
  • Nt: Mis on minu jaoks „ilmselge“, ei pruugi olla
  • sinu jaoks
  • Teaduslik meetod
  • eaduse
  • seaduspärasusi
  • empiiriline
  • kumulatiivne
  • testitav/kontrollitav
  • Eesti parlamendi valimissĂĽsteem (isiku-, ringkonna- ja
  • kompensatsiooni-mandaat)
  • Lihtkvoot ehk isikumandaat
  • Ringkonnamandaadi kaudu
  • Kompensatsioonimandaadi kaudu
  • valimisringkonda 2007 aastal
  • Segamajandus
  • ĂĽhendada turu- ning käsumajanduse eelised
  • on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel
  • infrastruktuur, pangandus)
  • turumajanduslikust aspektist
  • nõudluse-pakkumise suhte tulemusel
  • nt võib paika panna
  • palgad, et tagada võrdsust)
  • kasumist
  • halb konkurents)
  • piiri tõmmata
  • Ă•iguskantsler ja Riigikontrolör
  • Riigi 6 võimalust mõjutada majandust
  • tarbija
  • majapidamine
  • firma
  • reguleerida
  • käive, palk jne)
  • raha anda
  • Demokraatia põhimõtted ja tingimused
  • Valimiste ĂĽldmõisted
  • kodakondsus
  • vanus
  • teovõimelisus
  • kohtu poolt karistust kandvad isikud
  • pilet
  • Poliitilise käitumise mõjutajad (keskkond, sotsialiseerumine
  • karakteristikud, poliitilised „iseloomujooned“)
  • inimese poliitilist käitumist mõjutavad
  • KESKKOND
  • Poliitiline
  • Sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline
  • POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MĂ•JUTAJAD
  • Poliitline sotsialiseerumine
  • Perekond
  • Nt autoriteetne õpetaja
  • õpetuse sisu on riigi enda määrata
  • Tutvusringkond
  • Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda, kes teisiti mõtleb, ĂĽmber veenda
  • Meedia ja kultuur
  • iga partei proovib läbi suruda oma arvamust)
  • tsensuur, kinodes kommude filmi näitamine, räppmuusika jne)
  • nt paljud, kelle tuttav on maha lastuv, muutuvad relvastuse vastasteks
  • aktivistideks. Mingi tegevus ĂĽhe riigi poolt kujundab inimese arvamust tollest riigist
  • KARAKTERISTIKUD
  • Nt meestele
  • meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega jne
  • POLIITILISED „ISELOOMUJOONED“
  • Nt autoritaarsed
  • inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla
  • ja nĂĽĂĽd, kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused
  • externalization
  • Presidendi institutsiooni kujunemine ja esimesed
  • presidendivalimised 1992.aastal
  • Valimistel osales – 468 605 inimest
  • Arnold RĂĽĂĽtel - 195 743 häält ehk 41,77%
  • Lennart Meri - 138 317 häält ehk 29,52%
  • Rein Taagepera - 109 631 häält ehk 23,40%
  • Lagle Parek - 19 837 häält ehk 4, 23%

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

128
docx
198
doc
8
docx
71
docx
45
docx
83
doc
16
doc
81
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

- Olen tingimustega nõus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto