Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks teatud poliitiline nähtus ilmneb just sellisena nagu ta seda teeb. (miks ?
  • Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises ?
  • Mida seletatakse ?
  • Kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas ?
  • Kuidas poliitiline süsteem muutuvas maailmas püsima jääb ?
  • Mis juhtub, kui poliitiline tahe ja oskused on puudulikud ?
  • Mis põhjustab sõda ?
  • Kust maalt algab ja lõpeb enesekaitse ?
 
Säutsu twitteris
65

POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE

James N. Danziger


Selle asja tegemisel olid abiks Nele , Käsper, Rait , Risto, Raigo , Triin, Reet , Gert, Raimo Kristiina, Andre , Marius, Ene ja mina ise ka.

ESIMENE OSA

POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST
1. PEATÜKK

Poliitika ja teadmised


POLIITIKA

Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala.
Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid :
Poliitika on võimu teostamine /kasutamine
Poliitika on väärtuste avalik jaotamine
Poliitika on konfliktide lahendamine
Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks.
Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas
Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erinevamahuline aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides.

POLIITILISTE TEADMISTE TÜÜBID

1. Kirjeldus
Poliitiliste faktide kirjeldamine (mis? küsimused)
Näit: USAs on 3 osariiki, Eesti president on Arnold Rüütel.
2. Seletus
Selgitamine, miks teatud poliitiline nähtus ilmneb just sellisena nagu ta seda teeb. (miks? küsimused). Täpset seletust anda on tihti üsna raske, kuna põhjuse ja tagajärje vahelised seosed on tihti üsna keerukad .
Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi.
3. Ettekirjutus
Ettekirjutamine, mis peaks juhtuma poliitikas (mis peaks juhtuma, mis peaks olema). Tegeleb normatiivse poliitilise teadmisega (mis peaks olema, mitte mis on).
Näit: Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises ?.
Normatiivne poliitiline teadmine põhineb väärtushinnangutel, mis põhinevad suuresti kirjeldavatel ja seletavatel teadmistel . Vastus näites toodud küsimusele sõltub:
1. sellest, kuidas sa mingist faktist aru said (kirjeldus – Näit: kui kõrge tasemega on Eesti meditsiiniasutused),
2. sinu teadmistest selle kohta, miks mingi asi juhtub (seletus - Näit: Mis on meditsiiniasutuste kehva taseme põhjuseks? )
3. sinu väärtushinnangutest. (Näit: Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?)
POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD
1. Autoriteet
Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik.
a) kindel autoriteetnäit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet.
b) üldine autoriteet – Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on “ ajupesu ” all.
c) “igaüks autoriteedina” - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: “kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada .”
Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on “õige”.
2. Isiklik mõtlemine
See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada. Isiklik mõtlemine on rajatud ratsionaalsusele või intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Näit: See asi on “ilmselge”, seega ka õige.
a) ratsionaalsus - inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele / loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad.
b) intuitsioon - inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele
Põhiline probleem selles, et inimestel väga erinevad isiklikud arvamused, ja seega ei ole olemas võimalust lahendada inimestevahelisi erimeelsusi. Näit: Mis on minu jaoks “ilmselge”, ei pruugi olla sinu jaoks.
3. Teaduslik meetod
Iga teaduse mõte on vastata küsimustele mis, miks ja kuidas.
a) teadus otsib seaduspärasusi asjade / nähtuste omavahelistes suhetes.
b) teadus on empiiriline, nähtust peab saama jälgida või vähemalt mõõta.
c) teadus on kumulatiivne , kuna aksepteerib juba eelnevalt kogutud andmeid.
d) teaduse meetod on testitav / kontrollitav, s.t. igaüks saab samu eeldusi kasutades analüüsi korrata.
Näit: SUGU JA HÄÄLETAMINE (teadusliku meetodi rakendamine poliitikas)
1) uurida olemasolevaid tõendeid
2) püstitada hüpotees
3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta
4) koguda vajalik andmestik
5) analüüsida tulemusi
6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi
7) pakkuda välja esialgne järeldus
POLIITIKA”TEADUS”?
Kriitika poliitika kui teaduse kohta:
1. Paradigma vähesus
Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi:
a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele.
b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele.
c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine teooriale tuginedes on õige.
d) Sõlmkohtadest aru saamine, paneb paika need küsimused, mida saab lahendada ja mis on väärt lahendamist.
Sotsiaalteadusi peetakse pre-paradigmaatilisteks, kuna sellega tegelejad ei ole kokku leppinud ühes kõikehõlmavas kontseptsioonide kogumis, teoorias ja tõlgendamise reeglites . Erinevad lähenemisviisid võistlevad selle nimel et saada valitsevaks paradigmaks .
2. Tema sisu trotsib üldistusi - Poliitiline elu liiga keeruline ja laialivalguv ning sõltub liiga paljudest muutuvatest faktoritest, et ta oleks üldiselt võetav ja etteennustatav.
3. “Poliitikateadlased” ei ole objektiivsed - Küsimused, mida võetakse uurimise alla ja see kuidas paljusid asju defineeritakse sõltub analüüsija sotsiaalsest reaalsusest.
4. Tegelik poliitika juhib normatiivsetelt küsimustelt tähelepanu kõrvale - Poliitilise analüüsi mõte on avastada parim võimalikest saavutatavatest variantidest. Teaduslik meetod ei paku lahendusi fundamentaalsetele normatiivsetele küsimustele selle kohta, milliseid sotsiaalseid eesmärke peaks väärtustatama ja millised meetodid on sobilikud nende saavutamiseks. Ta ei anna vastuseid selle kohta mida peaks tegema.
Poliitikateadus poliitilisest maailmast arusaamise vahendina:
Need neli kriitika liiki, mis pol. teaduse kohta käisid on väga olulised ja neid tuleb hiljem tihti kasutada (arvab Jimmie). Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid , et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitilikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Ja nii edasi… lõppkokkuvõttes üks päris kasulik asi või mis?

TEINE OSA

POLIITILINE KÄITUMINE
2. PEATÜKK

Poliitiline käitumine: tõekspidamised ja tegevus.


POLIITILISED USKUMISED
Inimese poliitilistel uskumustel võib olla 3 sorti orientatsioone:
1. Kognitiivsed – teadmistel põhinevad, poliitilised “faktid”
2. Affektiivsed – tunnetel põhinevad
3. Hinnangulised – faktide ja tunnete süntees, mille tulemuseks on hinnang mingi pol. nähtuse kohta.
USKUMUSTE SÜSTEEMID
Uskumuste süsteem: inimeste poliitiliste orientatsioonide kogum mingi poliitilise teema suhtes.
Arvamuste skeem: mingil teemal otsuse langetamiseks lähtub indiviid teadmistest, tunnetest ja hinnangutest.
Philip Converse (1964) väidab, et uskumuste süsteem kannab endas kahel tasemel informatsiooni:
1. lihtsad faktid ja ideed (Näit: Eestis on teatud hulk venelasi )
2. “piiritletud teadmised” (“constraint knowledge ”) – nõuab keerukamat arusaamist ideedevahelistest seostest. Näit: tuumarelvade kasvav hulk suurendab ebastabiilsust.
Võreldes eliidi uskumuste süsteemidega on uskumuste süsteemid lihtrahva hulgas kitsamad ja keskenduvad lihtsatele faktidele. (ainult 15% inimestest omavad koralikke “piiritletud teadmisi”, tervelt pooltel ameeriklastest on ülimalt lihtsustatud pol. vaated)
POLIITILINE KULTUUR
Poliitiline kultuur on teatud inimkoosluse (riigi, rahvusriigi , ühte keelt rääkivate inimeste, sarnase identiteediga inimeste jne.) poliitiline orientatsioon ja arusaamad.
Rahvuslike iseärasuste uurimine – uurides mingi rahvusele tüüpilisi iseloomujooni, proovitakse kindlaks teha nende poliitilist käitumist. Tegelikkuses ei tööta ja on kõrvale jäetud.
Avaliku arvamuse uuringud - inimestelt küsitakse nende poliitiliste uskumuste ja tegevuse kohta. On näidanud, et inimeste poliitilised uskumused ühe grupi sees on väga erinevad, küll aga võib siiski rääkida igat ühiskonda eristavast poliitilisest kultuurist.

INDIVIDUAALSED POLIITILISED TEGEVUSED
Poliitikas osalemine - kõik poliitilised tegevused, millega inimene tegeleda võib (alataes valimas käimisest revolutsioni korraldamiseni)
Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras) :
Revolutsionäärid - kasutavad vägivalda riigikorra vastu
Protestijad – korrladavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi
Parteiaktivistid – parteiliikmed,
Kogukonnaaktivistid – aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel
Suhtlejad” (communicators) – Kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides
lepingulised spetsialistidaitavad kohalikke või riiklike ametnikke teatud kindlate probleemide lahendamisel
Hääletajad
Toetajad ja patrioodid – maksavad makse, armastavad isamaad 
Mitteaktiivsed
Poliitilise osaluse määr
Selle osa mõte on kokkuvõtvalt järgmine:
Poliitilise osaluse määr on igal maal väga erinev.
Üldiselt on ka see, mis tüüpi poliitikas osalejaid rohkem on, igal maal erinev.
Revulotsionääre on igal poolsiiski hulga vähem kui näiteks hääletajaid.
jne.

3. PEATÜKK

Poliitilise käitumise mõjutajad


On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad:
1. KESKKOND
1. Poliitiline keskkond.
Näit: Ugandas ei tohi poliitiast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jna.
2. laiem (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) keskkond
Näit: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale.
2. POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MÕJUTAJAD
Poliitiline sotsialiseerumine – protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, affektiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes.
1. Perekond
Esimene ja kõige kauakestvam pol sotsialiseerumise mõjutaja.
(USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib lat poliitikas mitte osalema julgustada jne)

2. Kool
Riigi jaoks tähtsaim pol sotsialiseerumise mõjutaja.
Näit: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata
3. Tutvusringkond
Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised “minusarnased” inimesed mõtlevad.
Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda
4. Meedia ja kultuur
Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste pol orientatsiooni. ( Tsensuur , kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.)
5. Sündmused
Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist.
3. KARAKTERISTIKUD
Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus , sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne.
Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele.
Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja.
4. POLIITILISED “ISELOOMUJONED”
Isiksus
Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimsed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasavanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänus vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950)
Inimloomus
Kui keegi ütleb, et utoopia on võimatu kuna inimene ei ole perfektne vaid on hoopis ahne ja individualistlik, siis seob ta koheselt poliitika inimloomusega.
Maslow “inimvajaduste hierarhia ”:
1. primaarsed vajadused
2. turvatunne
3. armastus / kuuluvus
4. enesegaaustus / rahulolu
5. eneseteostus
Kõiki neid vajadusi saab siduda inimese poliitiliste eesmärkide ja väärtustega, nibag seega ka uskumuste ja tegevusega .
Näit: turvatunde saavutamiseks lõid inimesed riigi, toiduga paremaks varustamiseks loodi mingi poliitökonoomia, poliitilised parteid saavad pakkuda kuuluvustunnet, eneseaustusega inimesed, kes suudavad kaotusi taluda on poliitikas edukamad, palju eneseteostajaid võib pol süsteemile ohtlik olla jne
Kui tähtis inimloomus poliitilise käitumise mõjutajana on, pole veel päris selge.


4. PEATÜKK

Poliitikaaktivistid: gladiaatorid


Poliitiline aktivism on segu keskkonnast, poliitilise sotsialiseerumise kujundajatest, isiku iseloomujoontest ja personaalsetest ja psühholoogilistest teguritest. Erinevalt tavalistest inimestest, on pol aktivistide kohta tehtud sügavaid ja andmemahukaid uuringuid, mis aitavad meil nende käitumist paremini mõista.
Poliitilised aktivistid ei ole päris harilikud inimesed. Nende käitumise motiive aitavad paremini mõista neid ümbritsev keskkond, poliitiline sotsialiseerumine, nende karakteristikud ja nende isiksus.
Gladiaatorid” on tõsised poliitilised aktivistid - individuaalid, kes aktiivselt püüavad kujundada poliitilist maailma, milles nad elavad. On olemas kolme tüüpi gladiaatoreid:
1. “ Etturid
Etturid on need aktivistid, kes teevad ära põhilise poliitlise töö. Näit: töötavad (koguvad raha jne) mingi poliitilise liidri heaks. Need inimesed seovad valitsuse ja poliitilise eliidi massidega . Etturitel on omaks võetud kindlad huvid poliitikast. Etturid on tihti poliitiliste parteide liikmed. Nad on suuresti sõltuvad neid ümbritsevast keskkonnast, sellest sõltub ka nende aktiivsus. Näit: eriti aktiivsed on nad siis, kui rahvusriigi riigikorras toimub suuri muudatusi.
2. Äärmuslikud aktivistid
Kui etturid töötavad pol-süsteemi sees, siis radikaalid töötavad väljaspool poliitilist süsteemi.
Äärmuslikud aktivistid on heidikud, kelle ideaalne poliitiline maailm nõuab radikaalset muutust eksisteeriva süsteemi olemuses, tihti seda vägivaldselt kukutada püüdes ja soovis asendada kehtivat resiimi uuega. Nad on osalised laiaulatuslikes poliitilistes aktsioonides. Sildi “Poliitilised ekstremistid “ võib laiendada ka teistele “radikaalidele”, kes tingimata pol. süsteemi vägivaldselt kukutada ei taha. Näit: tuumarelvavastased Saksamaal, mõned põllumehed Eestis.
Radikaalide:

Personaalsed karakteristikud (tunnused),

See kas inimesest saab ektreemne aktivist ei sõltu niiväga tema personaalsetest karakteristikutest, va võibolla see, et nad on üldjuhul noored mehed.

Poliitiline sotsialiseerumine,

Tavaliselt on nad kasvatatud perekondades, mis kalduvad olema rohkem haritud ja rikkamad kui keskmised pered, samuti peredes, kus on tugevamini väljakujunenud poliitilised vaated (mida aktivistid siis radikaalselt laiendavad).

Isiksus.

Radikaalid on üldiselt targemad, loovamad, idealistlikumad ja sõltumatumad kui enamik inimesi. Nende tegevusmotiivuide kohta on 2 peamist teooriat -
a) Oma poliitilise tegevusega proovivad nad saavutada oma autoriteedi Näit: vanemate, sõprade lugupidamist, olles eneseteostuse viisiks. (kogu selle asja nimi on mode of social adjustment aga segaduse vältimiseks las ta olla siin parem inglise keeles.)
b) Inimene kannab oma eraelu lahendamata probleemid ja rahuldamata vajadused üle poliitilisse ellu. (mode of externalization)
3. Poliitiline eliit .

Neid elukaid on üsna aktiivselt uuritud ja analüüsitud.


Isiksus.

Keegi David Barber jagas poliitikud (USA presidendid ) nelja klassi:
Suhtumise järgi oma töökohustustesse aktiivseteks ning passiivseteks, ning oma töö väärtusesse ja tagajärgedesse suhtumise järgi positivselt ja negatiivselt meelestatuteks.
On olemas aktiivseid, passiivseid, positiivseid ja negatiivseid poliitikuid .
Aktiivsed ja negatiivsed on töörühmajad, neil on kõrge saavutusvajadus ja tahe olla täiuslik, kuid kes leiavad oma tööst vähe rahuldust. Kuna nad ei pea endast eriti lugu, on and poliitikas seetõttu, et nad soovivad täita personaalseid vajadusi ( Nixon , L. Johnson ).
Aktiivsed positiivsed presidendid ammutavad suurt rahulolu oma tööst , nad usuvad, et nad suudavad saavutad oma eesmärgid ja et nad on kompetentsed (Kennedy, Carter ).
Passiivsed positiivsed naudivad kõrgel positsioonil olekut. Nad lasevad teistel tavaliselt initsiatiivi üle võtta ja maadelda probleemidega, mis valitsus ilmnevad (R. Reagan ).
Passiivsed negatiivsed presidendid olid näiteks Washington ja Eisenhower. Need on ilmselt sellised tüübid, kes lasevad teisetel (oma asetäitjatel) võimalikult palju ära teha ja ei leia oma tööst rahuldust.
Need presidenditüübid põhinevad Barberi järgi kõik inimeste iseloomujoontel. Kuid mis on iseloomujoonte allikaks? Barberi järgi koosneb allikas kolmest osast:
a) karakter - inimese vaade elule, enesest lugu pidamine – tõuseb esile lapsepõlves
b) maailmavaade - inimese poliitiliste vaadete ja moraalsete tõekspidamiste jne. süsteem – areneb noorukieas.
c) stiil - inimese tavaline viis, kuidas ta täidab oma poliitilist rolli – alus sellele pannakse noores täiskasvanueas.
Need 3 asja teisiti õeldes on iseloom, uskumused ja kogemused.
Lisaks eelpoolmainitule mõjutab eliidi poliitilist käitumist oluliselt ka keskkond kus ta tegutseb.

Psühhoanalüütiline lähenemine.

Psühhoanalüütiline lähenemine eliidi käitumisele väidab, et nende lapsepõlve üleelamised ja suhted emaga varases nooruses, samuti suhted vastassugupoolega jne. mõjutavad väga tugevalt tulevase eliidi poliitilist käitumist. Näit: Richard Milhous Nixonil oli üsna raske lapsepõlv .
On väidetud, et suurem osa poliitilistest liidritest on tegelikult kõrgema eneseusaldusega ja psühholoogiliselt paremini kohanenud kui tavaline täiskasvanu.
Kui on teada inimese elulugu, siis on seda kerge psühhoanalüütiliste faktidega siduda, vastupidi aga mitte. Psühhoanalüütiline lähenemine töötab ainult üksikisikute, mitte suurte gruppide puhul. Fred Greenstein pakub kahte kriitilist kriteeriumi hindamaks isikukeskse lähenemise kasulikkust käsitlevaid teooriaid:
1. Kas inimeste tegevusel võib olla tugev mõju poliitilisele fenomenile, mida seletatakse?
2. Kas erinevad isikud käituvad erinevalt sarnastel tingimustel?

KOLMAS OSA

POLIITILISED SÜSTEEMID
5. PEATÜKK

Riigid ja rahvad


RIIK

Riigist võime me rääkida siis, kui:
On olemas kindlalt välja kujunenud valitseja(d)
Ühiskondlikes / inimestevehelistes suhetes valitsevad mingid reeglid
On olemas teatav organisatoorne korraldus teenimaks kollektiivseid vajadusi.
Riigi õiguslik definitsioon
Riik on territoriaalselt piiratud suveräänne üksus. Suveräänsus on eeldus, et iga riik saaks komplekteerida oma võimuinstantsid, samuti on see õiguse peamine allikas riigi enda piirides. Suveräänsus on võtmeelement õiguslikus riigi kontseptsioonis.
Näit: Selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelt aga ei anna Venemaa kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele.
Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda.
Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon , invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust.
Siiski, territoriaalne puutumatus on vahel üsna ähmane mõiste.
Näit: piirivaidlused; NSVL -USA “abiaktsionid” 3ndas maailmas.
Riigi struktuur-funktsionaalne definitsioon.
Riik on organiseeritud institutsionaalne masin tegemaks poliitilisi otsuseid ja panemaks maksma valitsuse seadusi ja reegleid. See definitsioon:
1. asetab rõhu arvukatele struktuuridele, mis moodustavad valitsuse,
2. identifitseerib peamised riigi funktsioonid (asjad millega riik tegeleb).
Funktsioon, mis tõstab riigi esile: riik on monopol ühiskonnas kasutamaks seaduslikult jõudu ja sundust (M. Weber ). Kohustuslik riigi funktsioon on säilitada kord ja võidelda teiste aktuaalsete ja potentsiaalsete ohtudega riigi suveräänsuse vastu.
Riigil on eesmärk, mida üldiselt kutsutakse rahvuslikud huviks. (national interest ). See, mis on konkreetse riigi “rahvuslikud huvid”, pannakse paika riigi valitsejate poolt.
Funktsioonid, mida iga riik peab teostama :
1. Huvide liigendus - suhtlemine kodanikega, saamaks teada, mida nad riigilt soovivad
  • Huvide koondamine - poliitiliste vajaduste transformatsioon väiksemasse hulka arusaadavatesse alternatiividesse.
  • Poliitiline sotsialiseerumine - protsess, mille kaudu inimesed omandavad oma vaated poliitilisele maailmale.
  • Poliitiline kommunikatsioon - protsess, mille kaudu informatsioon üle kantakse.
  • Seadusloome - protsess, mille kaudu riik kehtestab poliitilised otsused ja hinnangute määrangud.
  • Seaduse kasutamine - poliitiliste otsuste täitmine
  • Seaduse otsus - ebakõlade tõlgendamine ja lahendamine.
    Neid funktsioone täidavad väga erinevad riigistruktuurid, sageli on ühe funktsiooni täitmine paljude erinevate struktuuride töö.
    Riigi tegevuse ulatus
    Üks viis riigi iseloomustamiseks on defineerida riigi tegevuse ulatus. Peamine küsimus on see, kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas? Kõik nõustuvad, et see peaks mahtuma mõiste “res publica ” (things for the people, asjad inimeste jaoks) alla. Seda viimast on aga üsna raske defineerida, kuna ei ole teada mis “asju” ja mis ulatuses peaks riik pakkuma.
    Levinud on 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas:

    Konservatiivne riigikäsitlus

    Res publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil osaks peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetretakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Näit : Jefferson “the state governs best which governs least” Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism - res publica vähendamine peaaegu nullini.
    Liberaalne riigikäsitlus.
    Riik peab aktiivselt sekkuma vaba turu suhetesse indiviidide ja gruppide vahel, kuna:
    a) Mõne ühiskonnagrupi tegevus võib olla kahjulik teistele, samuti turusuhetele.
    b) Turg jätab paljud inimesed kannatama mitmete majanduslike ja sotsiaalsete puudujääkide kätte, pannes nad ebavõrdsesse olukorda.
    Riik on reguleerija - kitsendades indiviidide ja gruppide tegevust, mis võib kahjustada avalikku huvi. Liberaalne riik on ümberjagav: kõik riigi kodanikud peavad saama humaansel tasemel kaupa ja teenindust. Tänapäeval on seda samuti kutsutud heaoluriikluseks.

    Radikaalne riigikäsitlus

    On palju erinevaid lähenemisi radikaalsele riigikäsitlusele (vasak ja parem). Vasak-radikaalne käsitlus defineerib riiki kui erinevate gruppide esmast teenijat. Igat riiki nähakse kui struktuuri, mille peamine ülesanne on esindada ja laiendada dominantse grupi huvisid ühiskonnas. Radikaalsed toetavad üldiselt fundamentaalset eesmärki poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest võrdsusest. Tavaliselt nõuab see revolutsioonilist poliitilist vägivalda. Nõnda muutub res publica haldusala väga suureks, kõik tegevused ka ressursid peavad olema riigi poolt kontrollitud, teenimaks ühiskonda.
    Teised riigikäsitlused.
    On olemas veel näiteks religioosse korraga riigid (islamimaad), kus religiooni järgi kontrollitakse tervet ühiskonda. On olemas ka riike, kus ei ole välja kujunenud selget riigikäsitlust Näit: Mõnedes Aafrika riikides baseerub riigijuhtimine traditsioonile või lihtsalt valitsejate tahtele.
    RAHVUS
    Rahvuse kontseptsioonil on pigem psühholoogiline ja emotsionaalne alus, kui legaalne või funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril , geograafilisel ruumil , religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega.
    Näit “meie” vs “nemad”
    Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas.
    Näit: Endine Jugoslaavia , NSVL, India, YouKay, Aasias & aafrikas on riike mille territoriaalsed piirid ei lähe kokku rahvuslike piiridega. WoW! Eesti on ka raamatus!
    POLIITILINE SÜSTEEM
    Süsteemidest üldiselt.
    Süsteem on grupp komponente, mille vahel on strukturaalne side ja mis tegutsevad üldiste mudelite järgi. Kuna komponendid on üksteisest sõltuvad, siis muutus ühes komponendid põhjustab muutusi ka teistes.
    Poliitilise süsteemi definitsioon
    Kellegi Eastoni järgi on poliitiline süsteem käitumissüsteem. Pol. süsteem on defineeritud oma iseloomulike tegevuste ehk väärtuste autoritaarse jagamise järgi ühiskonna heaks. Kuna see definitsioon on selles raamatus väga tähtis, siis tuleks iga komponenti eraldi vaadata:

    “Väärtused”

    Väärtused on aspektid, millel on inimeste jaoks oluline tähtsus (eesõiguste, vabaduste ja õiguste olemaspolu). Väärtused võivad olla materiaalsed asjad, teenused, tingimused ja sümboolsed kaubad . Nagu on olemas positiivseid väärtusi, on olemas ka negatiivseid. Näit: sundus, vangistus , reostatud vesi, epideemiad jne, Väärtused kalduvad olema defitsiitsed ressursid, kuna neid ei ole kunagi kõigile piisavalt. Väärtuste jagamise üle ühiskonnas on alati vaidlusi ja vastuolusid, kuna igaühel on oma idee kuidas neid jagada tuleks.
    Jagamine” ( allocation )
    Väärtuste jagamine on protsess, mille käigus tehakse otsuseid midagi kellelegi anda ja kellelegi mitte anda. Väärtuste jagamine toimub alati kui mõni poliitiline otsus vastu võetakse.
    Autoritaarsus
    Inimesed on sunnitud valitsejate tehtud otsustega nõustuma, (ka siis, kui see neile soodne pole. Näit: maksud , ebameeldivad seadused. )
    Miks inimesed aktsepteerivad võimu:
  • Seadusekuulekus (kuna ta usub et riigi seadused on hästi koostatud)
  • Traditsioon (kõik inimesed on juba kaua aega võimule allunud)
  • Karismaatiline liider
  • Sotsiaalne leping inimese ja riigi vahel
  • Sotsialiseerumine (poliitilise sotsialiseerumise kandjad võivad panna inimese uskuma / aru saama, et riigi tegevus on hea ja kasulik)
  • Individuaalne kasu
  • Hirm sanktsioonide ees

    Ühiskonna heaks”

    Easton piirab riigi tegevuse nendele aladele, kus väärtusi jagatakse ühiskonna heaks (vrd res publica). See määrab ära riigi tegevuse ulatuse , samas seab ka sellele piirid. Siiski, iga poliitiline süsteem defineerib neid piire erinevalt. Näit: mõnel maal on tasuta meditsiin kõigile, mõnel mitte, mõni nõuab iga päev kirikus käimist jne.
    Poliitilise süsteemi kontseptsioon
    Eastoni poliitilise süsteemi kontseptsoon baseerub sisend -väljuand süsteemi” ideel. See tähendab, et mingis konkreetses keskkonnas, poliitilise süsteemi sisendiks on kõik ühiskonnas toimuvad nähtused, süsteem teeb selle sisendiga mõned protsessid ja siis genereerib väljundid tagasi keskkonda. (Brr, kui keeruline, aga raamatus on selle kohta üks ilus pilt. Kui viitsin siis joonistan selle siia kunagi)

    Keskkond

    Keskkonnaks nimetatakse kõiki neid tegevusi, mis ei ole res publica’ks nimetatud riigi tegevusalas. Keskkond on tohutu, sest ta ei hõlma mitte ainult tegevusi ühiskonnas, sellele lisandub veel väljaspool ühiskonda asuv keskkond, mis ühendab kõik tegevused maailmas,.
    Nõudmised ja toetused.
    Sisenditest keskkonnast, kõige otsesemad sisendid poliitilisse süsteemi on nõudmised ja toetused. Nõudmised on soovid või ihad mingi kindla väärtuse järgi. Nõudmised võivad tulla üksikisikutelt, gruppidelt või süsteemidelt nii ühiskonnast kui ka väljastpoolt seda. Toetused on tegevused indiviidide või gruppide poolt, mis näitavad toetust olemasolevale süsteemile või mõnele teisele süsteemile. Need aktsioonid võivad olla suunatud indiviididele poliitilisest süsteemist, valitseva režiimi elementidele või tervele poliitilisele kogukonnale .
    Muutmisprotsess.
    Poliitilise süsteemi tuumiku raamistiku moodustab muutmisprotsess - protsess, mille käigus poliitikud hindavad nõudmisi ja toetusi asjasse puutuvate keskkonnategurite kontekstis ja otsustavad, millised väärtused kellele määratakse ( Black box – vähe on teada selle kohta kuidas need otsused tehakse).
    Kõige laiemalt esitatud üldised seletused otsustamisprotsessist on klassi, eliidi ja grupiteooriad. (nende kohta vaata 10. peatükki).
    Lühikesed ülevaated mõningatest teistest lähenemistest:
    • Riigikeskses lähenemises käituvad avalikud otsustajad iseseisvana teistest gruppidest ühiskonnas, formuleerivad iseseisvalt “rahvuslikud huvid” ja ei kuula neile suunatud kriitikat.
    • Ratsionaalse otsustuse teoorias on otsustajad kalkuleerijad, kes iga otsuse puhul vaatavad selle oodatud kasulikkust ja teisi alternatiivseid otsuseid.
    • Juurdekasvu teoorias on otsused marginaalsed muutused eksisteerivas (võibolla mitte üldse heas) poliitikas, kuna otsuste tegijad on liiga lollid et ratsionaalselt hüvede jaotamist planeerida ja suuri muutusi ette võtta.
    • Bürokraatliku poliitika teoorias rõhutatakse, et otsuste tegija roll organisatsioonis mõjutab oluliselt , kuidas ta probleemi käsitleb, kuidas ta on informeeritud ja kuidas ta otsuseid teeb.
    • Organisatsiooniprotsessi teooria oletab, et organisatsioon arendab kindlaid rutiinseid standardeid protsesside käsitlemiseks.

    Väljundid

    Kui poliitilised otsused on tehtud, saavad nad poliitilise süsteemi väljunditeks. Mõned analüüsijad leiavad kasuliku olevat eristada väljundeid, mis on otsused ja nende täitmine, ning tulemust, ehk seda mida need otsused tegelikult ühiskonnas muutsid.

    Tagasiside

    Riik vajab tagasisidet selleks, et aru saada kuidas tema otsused on keskkonda (ühiskonda) mõjutanud.
    Süsteemi püsivus.
    Easton küsib, kuidas poliitiline süsteem muutuvas maailmas püsima jääb? Poliitiline süsteem tugevalt seotud on keeruka ja muutuva keskkonna külge. Kõige olulisem otsustajate jaoks on leida sobiv jõudude tasakaal. Kogu eelpoolkirjeldatud protsess saab toimida ainult poliitiliste oskuste ja tahte tingimustes.
    Mis juhtub, kui poliitiline tahe ja oskused on puudulikud?
    Tulemuseks on muutused poliitilises süsteemis:
    1. Poliitilisi võtmepositsioone hoidvad isikud asendatakse.
    2. Poliitiline režiim võib muutuda uute valitsuste võimuletuleku läbi või läbi märkimisväärsete muutuste väärtusmudelites. Kui need muutused poliitilises režiimis on massilised ja fundamentaalsed, on isegi võimalik, et süsteem “sureb”. Näit: Kambodzas suri see üsna mitu korda.
    Poliitilise süsteemi mõiste proovib anda poliitikateadlastele lihtsa analüütilise kontseptsiooni, millele nad saaksid rajada poliitiliste üksuste üldise teooria. Ta määrab kindlaks selle dünaamilise ja adapteeruva süsteemi (mille põhifunktsioon on väärtuste autoritaarne jagamine oma ühiskonnale) põhilised koostisosad. Poliitilise süsteemi idee leiab kasutust ka järgmises peatükis, kus me uurime ja kirjeldame erinevaid riiklikke poliitilisi süsteeme. (See siin oli otsetõlge peatüki viimasest lõigust. Võibolla on kellelegi kasulik )
    6. PEATÜKK
    Poliitilised institutsioonid I: Süsteemide klassifitseerimine
    Poliitikaanalüüsi põhiline ülesanne on selgitada, kas eksisteerib kriteeriume, mille järgi saaks klassifitseerida poliitilisi süsteeme.
    Aristoteles klassifitseerib poliitilisi süsteeme 2 kriteeriumi järgi:
    1. Mitu isikut valitsevad (üks; mõned; palju)
    2. Kelle huvides valitsetakse (iseenda; kõigi)
    Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti:
    Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania)
    Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk ; islam )
    Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa)
    Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme pol. dimensioonide järgi, nagu:
    DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR
    Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Näiteks Põhja-Korea, Jugoslaavia ja Argentiina klassifitseerivad end kui demokraatlikuid maid, kuigi paljude arvates see nii ei ole.
    1. Demokraatia
    Klassikaline osalusdemokraatia – valitsus, mis on moodustatud inimestest ja inimeste poolt. Kõik kodanikud osalevad aktiivselt valitsuse poolt teostatavas väärtuste ümberjagamises. Reaalsuses 100%-liselt seda ei eksisteeri.
    Esindusdemokraatia – kodanikud valivad inimesed, kes esindaksid neid poliitilises protsessis.
    Laiemalt vaadates ei tohiks demokraatia definitsioon piirduda komponentidega , mis on seotud ainult valimisega . Demokraatia korral peaks kodanikel olema ka kuigi suur sõna – ning ühinguvabadus. Samuti peaks olema võimalus olla poliitiliselt opositsioonis – eelnimetatud on liberaalse demokraatia elemendid.
    Üldiselt võiks demokraatiat määratleda kui poliitiliste liidrite valitsemist, kelle võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus.
    Veelgi laiaulatuslikum demokraatia definitsioon (Austin Rannry) hõlmab ka klauslit, et selliselt valitud valitsejad peavad tegutsema üldsuse huvides.
    Kokkuvõtteks võiks öelda, et on väga raske määratleda poliitilist süsteemi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #1 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #2 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #3 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #4 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #5 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #6 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #7 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #8 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #9 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #10 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #11 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #12 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #13 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #14 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #15 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #16 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #17 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #18 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #19 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #20 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #21 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #22 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #23 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #24 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #25 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #26 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #27 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #28 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #29 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #30 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #31 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #32 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #33 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #34 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #35 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #36 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #37 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #38 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #39 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #40 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #41 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #42 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #43 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #44 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #45 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #46 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #47 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #48 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #49 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #50 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #51 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #52 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #53 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #54 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #55 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #56 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #57 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #58 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #59 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #60 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #61 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #62 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #63 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #64
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Semjon Õppematerjali autor

    Lisainfo

    James.D.Danzingeri ülevaatlik konspekt (raamatu põhjal) Poliitilisest maailmast arusaamine.
    POLIITIKA , Danzinger , James D Danzinger , riigiteadused , POLIITILINE KÄITUMINE , INDIVIDUAALSED POLIITILISED TEGEVUSED

    Mõisted

    poliitikateaduse teema, poliitika kohta, isiklik mõtlemine, paradigma, paradigmaatiline teadusel, teooriale tuginedes, analüüsi mõte, kognitiivsed, pooltel ameeriklastest, poliitiline kultuur, poliitikas osalemine, revolutsionäärid, protestijad, kogukonnaaktivistid, revulotsionääre, poliitiline sotsialiseerumine, poliitiline aktivism, etturid, etturitel, etturid, äärmuslikud aktivistid, radikaalid, neid elukaid, suveräänsus, suveräänsus, suveräänsusega, riigi struktuur, huvide liigendus, poliitiline sotsialiseerumine, poliitiline kommunikatsioon, seadusloome, seaduse kasutamine, suurel määral, liberaalne riik, rahvuse kontseptsioonil, rahvusriik, väärtuste jagamine, tugevalt seotud, klassikaline osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, reziimile, kolmas punkt, poliitiline võim, mõnedes süsteemides, riigi sekkumine, unitaarriikides, föderaalriikides, unitaarriigist, föderatsioonile, föderaalriigid, konföderatsiooni plussiks, konföderatsioonid, peamine iseloomujoon, sellised riigid, vastupidiselt presidentaalsele, plussiks, sellised riigid, hübriidsüsteemides, presidendi võim, nõukogu süsteemis, otsuste tegemiseks, assamblee süsteemis, legis, legislatuuril, sotsio, laiemalt võttes, enamikes riikides, administratsioon, kaasaegses ühiskonnas, kohtumõistmise põhieesmärk, administratiiv, poliitökonoomia, imporditollid, laenaved, hind määra, jaotamis, eraisikul, riigi alla, kommunismivastane, demokraatriavastane, vastupidiselt, assotsiatiivsed huvigrupid, institutsionaalsed huvigrupid, selgeim näide, poliitiline partei, ideoloogilised parteid, pragmaatilistel parteidel, mõlemal parteil, sellistes süsteemides, parteidel, võimulolev partei, enamikel üksikisikutel, eliidi lähenemisviisis, eliidi lähenemisviisi, top, paradoks, organisatsiooniline tase, tehnoloogiline tase, käitumise tase, lihtsad jaotused, ideoloogiline käsitlus, kirjeldav käsitlus, endisteilt, huvi uudiste, deutsch, marx, poliitiline režiim, majanduslik areng, institutsioonid, organisatsioon, poliitilisel süsteemil, algupärane, reageeriv, jaotav, sümboolne, huntington, institutsionali, vägivald, hobbes, klassikonflikt, genotsiid, rahutus, vägivald eraldumiseks, tsiviilsõda, terrorism, revolutsioon väljaspoolt, sissisõda, sotsiaalpoliitiline süsteem, poliitiline vägivald, praeguse tehnikaajastul, välispoliitika, prestiiz, domineerimine, poliitiline areng, 1625, üro 1946, tähtsaim ülesanne, jõudude tasakaal, sõjaline mõjutamine, kolonialistidel, rahvusvaheline poliitika, maj, 80ndate lõpuks, interventsioon maj, jõudeolek, osa riike, segamaj, korrapäratu maj, seiskuv maj, maj, korra säilimine, hüperpluralism, poliitiline polarisatsioon, rakendada ebadem, esimese maailmaga, kindlus, tootlikkus, igas ühiskonnas, klasside vahel, ühiskondade lõppeesmärgiks, sammuti kõrge, kehv, esmatarbekaupu, alles 70, esmavajaduste tasemel, sammuti, partei liikmed, kõiki mitte, lk 317, aastal ida, demokraatlik revolutsioon, vabanemine, saabuvad muutused, inimajaloos lihtsalt, inimnäoga sotsialismi, ladina ameerika, aasia, must aafrika, industrialiseerimine, konservatiiivne oligarhia, revolutsioon, enamustes sõdades, riigipiirid, naaberriik, iseloomustavaks faktoriks, enamusel

    Sisukord

    • ESIMENE OSA
    • POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST
    • PEATÜKK
    • Poliitika ja teadmised
    • POLIITIKA
    • POLIITILISTE TEADMISTE TÜÜBID
    • Kirjeldus
    • Seletus
    • Ettekirjutus
    • POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD
    • Autoriteet
    • Isiklik mõtlemine
    • Teaduslik meetod
    • POLIITIKA”TEADUS”?
    • Kriitika poliitika kui teaduse kohta
    • Poliitikateadus poliitilisest maailmast arusaamise vahendina
    • TEINE OSA
    • POLIITILINE KÄITUMINE
    • PEATÜKK
    • Poliitiline käitumine: tõekspidamised ja tegevus
    • POLIITILISED USKUMISED
    • USKUMUSTE SÜSTEEMID

    Teemad

    • POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE
    • James N. Danziger
    • PEATÜKK
    • Poliitikateaduse teema on poliitika
    • definitsioonid
    • võimu teostamine/kasutamine
    • väärtuste avalik jaotamine
    • konfliktide lahendamine
    • võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks
    • selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas
    • avalikku tähtsust
    • Kirjeldus
    • mis?
    • Näit: USAs on 3 osariiki, Eesti president on Arnold Rüütel
    • Seletus
    • miks?
    • Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi
    • Ettekirjutus
    • valitsuse roll meditsiini toetamises?
    • kirjeldus
    • Näit
    • kui kõrge tasemega on Eesti
    • meditsiiniasutused
    • seletus
    • Mis on meditsiiniasutuste
    • kehva taseme põhjuseks?
    • Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?
    • Autoriteet
    • a) kindel autoriteet
    • näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene
    • b) üldine autoriteet
    • näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised
    • laialt leviv meedia
    • c) “igaüks autoriteedina”
    • Isiklik mõtlemine
    • Näit: See asi on “ilmselge”, seega ka õige
    • a) ratsionaalsus
    • b) intuitsioon
    • Näit: Mis on minu jaoks “ilmselge”, ei
    • pruugi olla sinu jaoks
    • Teaduslik meetod
    • teadus
    • seaduspärasusi
    • empiiriline
    • kumulatiivne
    • testitav / kontrollitav
    • Näit: SUGU JA HÄÄLETAMINE (teadusliku meetodi rakendamine poliitikas)
    • uurida olemasolevaid tõendeid
    • püstitada hüpotees
    • paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta
    • koguda vajalik andmestik
    • analüüsida tulemusi
    • otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi
    • pakkuda välja esialgne järeldus
    • Kriitika poliitika kui teaduse kohta
    • Paradigma vähesus
    • Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi
    • concept)
    • Teooria
    • kuidas
    • Tõlgendamise reeglid
    • Sõlmkohtadest aru saamine
    • pre-paradigmaatilisteks
    • Tema sisu trotsib üldistusi
    • Poliitikateadlased” ei ole objektiivsed
    • Tegelik poliitika juhib normatiivsetelt küsimustelt tähelepanu kõrvale
    • Ta ei anna vastuseid selle kohta mida peaks tegema
    • Poliitikateadus poliitilisest maailmast arusaamise vahendina
    • arvab Jimmie
    • analüüsiva
    • mõtlemise
    • vähendada vastuolusid erinevate
    • aitab
    • poliitikamaailmas käituda
    • PEATÜKK
    • orientatsioone
    • Kognitiivsed
    • Affektiivsed
    • hinnang
    • Uskumuste süsteem
    • Arvamuste skeem
    • lihtsad faktid
    • Näit: Eestis on teatud hulk venelasi)
    • constraint knowledge”)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    128
    docx
    Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
    126
    doc
    Politoloogia konspekt
    16
    doc
    Politoloogia ja poliitika
    320
    doc
    Majanduspoliitika
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !