Poliitilised režiimid (1)

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Sissejuhatus politoloogiasse

Poliitikateadus on ühiskonnateaduse haru, mis püüab süstemaatiliselt kirjeldada, analüüsida ja seletada riiklike institutsioonide, pol organisatsioonide, pol protsessis osalevate inimeste omavahelisi vahekordi, poliitilisi valikuid ning käitumist, pol muutuste sots põhjuseid. Huvitutakse võimusuhete mehhanismidest ja võimuvahekordade arengust pikaajalises perpektiivis. Neid probleeme käsitletakse mitmes valdkonnas: poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised ja sotsiaalsed huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid; riiklik ja omavalitsuslik administratsioon; pol reziimid, protsessid. Poliitikateadust võib pidada ka teadust võimust. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele. Poliitika liikumapanevad jõud Inimese tegevuse liikumapanevad jõud: põhimõtted ja ideed(ideoloogia, teooria);

Politoloogia

20

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Agenda setting ­ võime määrata, mille üle poliitikas vaieldakse. Kujundab oluliselt poliitika põhisuunda Policy network ­ sarnaste väärtustega erinevas positsioonis inimeste võrgustik. Advocacy coalition ­ laiad eeskosteliidud, mis võivad oluliselt mõjutada poliitikakujundamisevõrgustikku. Paikapandud poliitika ei ole ratsionaalne. RIIK Poliitiline süsteem ­ riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes; riigi parelleel Poliitiline reziim ­ poliitilised institutsioonid + poliitiline kultuur (valitsemisviis); suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Iga riigi funktsioonid: Huvide liigendus Huvide koondamine Poliitiline sotsialiseerumine Poliitiline kommunikatsioon Õigusloome Õiguse rakendamine e kasutamine Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile:

Poliitika ja valitsemise alused

16

doc

Politoloogia ja poliitika

Poliitilised ideed Poliitilised ideed ja teooriad = poliitiline filosoofia Poliitilised ideed on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Kesksed on kolm probleemi: 1. milline võiks olla mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus (sh riik) 2. inimese koht ühiskonnas (inimese ja ühiskonna vahekord ja tasakaal) 3. ühiskonna ja riigi muutumine, selle põhjused Need probleemid võivad omavahel põimuda. Antiikmaailma poliitilised ideed. 3 1aastatuhande alguses eKr tekkis riiklus polise kujul. Ja koos sellega tekkis kodakondsuse mõiste. Poliitika oli polise ühiste asjade ajamine ning selle keskseteks mõisteteks oli õigus, õiglus, seaduslikkus ja vabadus. Polise tekkega asendus kogukondlik võrdsus alluvus- st võimusuhtega. See tõi kaasa linnriikide sisemise ja omavahelise võimuvõitluse

Õigusteadus

24

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Põhitunnused: 1)ühendab inimesi 2)tegutseb 3)eesmärgid laiahaardelised 4)mobiliseerib endale toetajaid 5)omab teatavat järjepidavust 6)sümbolistlik integratsioon 7)rollid on vähe välja joonistatud 8)tegevusvormide vahelduvus 9)eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused 1 Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga. Sotsiaalse liikumise liigitused: Valdkond, milles eesmärgid asuvad: · võimule, · väärtustele, · osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: · majanduslikud, · poliitilised, · kultuurilised. Eesmärkide ulatus: · reformivad, · revolutsioonilised, · ekspressiivsed. Muudatuste ulatuse järgi: · lunastuslikud · transitiivsed · alternatiivsed

Riigiteadused

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

poliitikamaailmas käituda. Ja nii edasi... lõppkokkuvõttes üks päris kasulik asi või mis? 3  4 TEINE OSA POLIITILINE KÄITUMINE 2. PEATÜKK Poliitiline käitumine: tõekspidamised ja tegevus. POLIITILISED USKUMISED Inimese poliitilistel uskumustel võib olla 3 sorti orientatsioone: 1. Kognitiivsed ­ teadmistel põhinevad, poliitilised "faktid" 2. Affektiivsed ­ tunnetel põhinevad 3. Hinnangulised ­ faktide ja tunnete süntees, mille tulemuseks on hinnang mingi pol. nähtuse kohta. USKUMUSTE SÜSTEEMID Uskumuste süsteem: inimeste poliitiliste orientatsioonide kogum mingi poliitilise teema suhtes. Arvamuste skeem: mingil teemal otsuse langetamiseks lähtub indiviid teadmistest, tunnetest ja hinnangutest. Philip Converse (1964) väidab, et uskumuste süsteem kannab endas kahel tasemel informatsiooni: 1

Riigiteadused

31

doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud n Ei ole homogeenne omadusteklass, vaid varieerub ühiskonniti, aga ka ühiskonna siseselt. Viimase puhul olulised mõjutegurid nt haridus, vanus, sissetulek, sugu n Pärineb sotsiaalpsühholoogiast. Kultuuri mõju inimese sotsiaalsele toimimisele tõusis huvikesk-messe 1950.-tel seoses küsimustega nagu miks on demokraatlikud riigid

Riik ja valitsemine

14

docx

Ühiskonna uurimine

Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN

Ühiskonnaõpetus

15

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldiseid, kättesaadavaid ning mõistetavaid reegleid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on üksnes normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ning piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ning vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute rühma kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õiguse struktuur

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)