Poliitilised ideoloogiad (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt

keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: spetisaalsed asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(seaduasandja,valitsus,kohus,korrakaitsejõud), inimesed kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia), kirjalikud õigusnormid mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuintitutsioonide ja rahva vahel. Ideoloogia on korrastatud idekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus ÜHISKONNA SIDUSUS ­ ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3) - kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine - võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks - hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni

Ühiskond

42

doc

Ühindkonna eksami kordamine

 tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule  majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid:  sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev  koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled  dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa  solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine

Ühiskond

21

doc

Ühiskonna eksami konspekt

· tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule · majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak ­ austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö ­ tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog ­ orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus ­ tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine.

Ühiskonnaõpetus

20

doc

Ühiskonna kursus

kvoodist valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga ­ jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Valimiste 4 perioodi: 1. ettevalmistav periood 2. valimiskampaaniaperiood 3. hääletamine 4. häälte lugemine Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad Ideoloogia ­ korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. · Iga ideoloogia ei ole poliitiline(budism,feminism,asketism jne)  · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Ideoloogiad VASAKPOOLSED PAREMPOOLSED

Ühiskonnaõpetus

25

docx

Riik ja erinevad organid

Poliitilise reziimi tüübid: 1) Demokraatia on valitsemisviis, millest võimu kasutamist legitiveerib ja kontrollib rahva tahet. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtib isiku-, informatsiooni-, ja sõnavabadus. Jälgitakse võimude lahususe põhimõtet ja kehtib sõltumatu kohtuvõim. Kujundlikult tähendab demokraatia rahvavõimu. Valitsuse ainsaks seaduslikuks aluseks peetakse enamuse tahet, mis põhineb kodanike poliitilised võrdsusel, põhimõttel ,,üks inimene, üks hääl". oluline on ka kõigi kodanike osavõtt valimistest, rahva tahte välja selgitamiseks. 2) Autoritaatse võimukasutuse puhul legitimeerib võimu kasutaja (isik või valitsus) oma käsud ja korraldused kodanike tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. sellisel võimukasutusel ei ole põhiseaduslikke piiranguid, kuigi põhiseadus võib olla

Riigiõpetus

9

doc

Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus

Valimistel enim hääli saanud erakonnale teeb president hea tava kohaselt ettepaneku moodustada valitsus. Valitsuse koosseisu kinnitab Riigikogu. Moodustamise kohta pikemalt lk 112 Monarhia ja vabariik ­ monarhia ehk valitsusvorm, kus võim on pärandatav; vabariigi puhul toimuvad valimised. Mis aga otseselt ei tähenda, et monarhia peab olema ebademoktraatlik ­ konstitutsioonilise monarhia puhul on monarhi võimsiiski põhiseaduse jm piiratud. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib konkreetseid vaateid; poliitiline ideoloogia annab oma hinnangu toimuvale ja pakub omapoolse nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, vasakpoolsed aga avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Liberaalid peavad tähtsaimaks indiviidi vabadust, st indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegutsemisvabadus, majanduses pooldatakse turumajandust, vabaturgu

Ühiskonnaõpetus

24

docx

Võrdlev poliitika

organisatsiooni loomus ­ viib paratamatult priviligeeritud vähemuse tekkimiseni. John Rex'i kodanikuühiskonna käsitlus Kodanikuühiskonna mõistmiseks tuleb eristada era- ja avalikku sfääri ­ viimane jaguneb poliitiliseks ja sotsiaalseks komponendiks. Huvigruppide ja survegruppide erinevus Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, "tuletõrjuja" tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga. Kuidas Almond liigitab survegruppe? Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed. Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2. Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga.

Võrdlev poliitika

Kommentaarid (0)