Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine


Politoloogia - Political Science
Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta
hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru
poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil
luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus,
mis uurib poliitilisi institutsioone . Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga . Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate
väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas
käituda.

Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted,
avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud , poliitikud , huvigrupid ning valijaskond
saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise.

Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas
peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema
koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
peaks omama indiviid, kellel võiks olla õigus arvamust avaldada jne.

Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid :
* Poliitika on võimu teostamine /kasutamine;
* Poliitika on väärtuste avalik jaotamine;
* Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostamiseks;
* Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas;
* Poliitika on poliitiliste otsuste tegemine avalike vahenditega, st et on seotud riigi valitsuse, parteide või
mõnede muude instantside tegemistega;
* Poliitika on otsuste tegemine kellegi jaoks, et midagi muuta või kaitsta kedagi muutuste eest;
* Poliitika oli, on ja jääb kuni eksisteerib ühiskond.

Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis
asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga
suur kõigis tänapäeva arenenud riikides.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #1 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #2 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #3 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #4 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #5 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #6 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #7 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #8 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #9 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #10 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #11 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #12 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #13 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #14 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #15 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #16 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #17 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #18 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #19 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #20 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #21 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #22 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #23 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #24 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #25 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #26 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #27 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #28 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #29 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #30 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #31 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #32 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #33 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #34 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #35 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #36 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #37 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #38 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #39 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #40 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #41 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #42 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #43 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #44 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #45 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #46 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #47 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #48 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #49 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #50 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #51 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #52 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #53 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #54 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #55 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #56 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #57 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #58 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #59 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #60 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #61 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #62 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #63 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #64
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
libarebane Õppematerjali autor

Lisainfo

Kogu kursust hõlmav politoloogia konspekt.

Lõik materjalist:
"Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine


Politoloogia – Political Science
Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist."

rahvusvahelised suhted , politoloogia , taagepera , organisatsioonid , poliitika , valimised , valimissüsteemid , d'Hondti modifitseeritud jagajad , poliitik , konstitutsioon , võrdlusarv , kodakondsus , valimisringkond , politoloogid , parlament , riigivõim , indiviidid , käsitlus , põhiseadus , president , riigikäsitlus

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist ?
  • Mis saab Eestist ?
  • Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed ?
  • Keskkond Miks inimesed osalevad poliitikas ?
  • Palju riike maailmas on ?
  • Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel ?
  • Milliste meestega ?
  • Milles tahetakse võrdsust ?
  • Miks kolm aastat ?
  • Miks neli aastat ?
  • Mis on kõige väikseim toetus olnud ?
  • Millega tegeleb ?
  • Missugune on situatsioon käesoleval hetkel ?
  • Kuhu soovitakse jõuda ?
  • Missugused on suurimad organisatsioonisisesed ja –välised piirangud eesmärgi saavutamisel ?
  • Missugused osalejad tuleb kaasata eesmärkide täitmisesse ning missuguseid ülesandeid nad peavad täitma ?
  • Mida on vaja teha (organisatsioonisiseselt) eesmärkide täitmiseks ning kes seda peab tegema ?
  • Missugust tulemust käsitleda eduka eesmärgi täitmisena ?
  • Missugused on mõõtmise kriteeriumid ?
  • Mida teha siis kui eesmärki ei õnnestunud saavutada ?
  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid ?
  • Kes määrab, mida toota ?
  • Kes määrab hinna ?
  • Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse ?
  • Missugune on riigi roll ?
  • Mis on riigieelarve ?
  • Kuidas valitsus koostab riigieelarvet ?
  • Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha ?
  • Millised suhted valitsevad osalejate vahel ?
  • Millised tingimused loovad pinnase üheks või teiseks ?

Mõisted

politoloogia, poliitikateadus, valikuvõimaluste kohta, sotsiaalne konflikt, ressursid, stabiilsetes riikides, valimiskäitumises, jef, danzingeri järgi, i ms, skytte auhind, poliitiline sotsialiseerumine, tutvusringkond, üldine autoriteet, ratsionaalsus, intuitsioon, klassikalisest liberalismist, jellineki teooriale, territoorium, spetsiifilisem, sealjuures, suveräänsus, põhiseadus, peamine küsimus, subsidiaarsuse printsiip, kolmas punkt, konstitutsioonilistes režiimides, režiimides, armee, valitsev eliit, rahvakoosolekud, protseduurireegleid, poliitiline võim, sundus, valimisteks, teovõimelisus, võrdlusarv, valimistel täiendus, tõnu, referendum, üldjuhtudel, enamusvalitsuse vastand, presidendikandidaatidele, erikohtud, poliitiline ideoloogia, poliitilisel ideoloogial, liberalismil, stabiliseerimiseks, sotsialism, pööratud tähelepanu, kollektivism, sotsiaalne klass, klassierinevused, totalitarism, väiteks, pärast spr, paljude ida, ülepingutatud variandid, alates1960, liberaalne feminism, individualismi printsiip, sotsialistlik feminism, tööjõu reservarmee, postmodernistlik feminism, sugudevaheline erinevus, esimehed, järgnev nädal, fraktsioon, seadusandlik initsiatiiv, valimissüsteemile, aprill 2007, valimistel osales, i voor, i voor, õiguskantsler, edendamine, presidendist, volituse lõppevad, kohalik omavalitsus, valdade hulk, institutsioon, oluline maksubaas, välismaalaste, volikogu liikmeks, volikogude suurused, volikogu laialiminekut, umbusaldusega valla, poliitika kujundamisse, eraprobleem, kujundamise protsessis, poliitilises mõttes, paindlikud, mitteformaalne sisekontroll, tehakse riigi, administratsioon, imporditollid, tähtsamad majandusharud, maksude üldkoormus, otsesed maksud, mitmed laekumised, teisel kohal, rahvusvahelised suhted, prestiiž, korra hoidmine, diplomaatia

Sisukord

  • Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
  • Politoloogia – Political Science
  • Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid
  • Rune Holmgaard Andersen
  • Politoloogia areng
  • Biheivioristlik lähenemine
  • Ratsionaalse valiku teooria
  • Laswell’i arusaam)
  • Poliitilise käitumise mõjutajad
  • Keskkond
  • Poliitiline
  • Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad
  • Poliitiline sotsialiseerumine
  • Tutvusringkond
  • Sündmused
  • Karakteristikud
  • Poliitilised „iseloomujooned“
  • Isiksus
  • Poliitiliste teadmiste allikad
  • Autoriteet
  • kindel autoriteet
  • üldine autoriteet
  • “igaüks autoriteedina”
  • Isiklik mõtlemine
  • ratsionaalsus
  • intuitsioon
  • Teaduslik meetod
  • Sotsialiseerumine ja poliitika keskkond
  • Riik. Rahvus. Riigi tüübid
  • Riigi klassikaline definitsioon
  • Riigi põhitunnused
  • maa-ala ehk territoorium
  • rahvas ehk elanikkond
  • iseseisev (suveräänne) riigivõim ehk valitsus + võime astuda suhetesse teiste riikidega
  • Põhiseadus
  • Riigi tegevuse ulatus
  • Konservatiivne riigikäsitlus
  • Liberaalne riigikäsitlus
  • Radikaalne riigikäsitlus
  • Teised riigikäsitlused
  • Riik on monopol
  • Minimaalse riigi kontspetsioon
  • Subsidiaarsuse printsiip
  • Riigi tüübid
  • Geograafiline võimu jagunemine
  • Unitaarriigid
  • Föderaalriigid
  • Föderatsioonile
  • Plussideks
  • Poliitilised süsteemid. Demokraatia
  • Konstitutsioonilised ja mittekonstitutsioonilised režiimid
  • Konstitutsioonilise režiimiga
  • Konstitutsioonilised režiimid
  • Mittekonstitutsioonilised režiimid
  • Autoritaarne režiim
  • türannia ehk autokraatia
  • dünastia
  • sõjaväelised režiimid
  • ainupartei autoritaarsed režiimid
  • Totalitaarne režiim
  • Demokraatia
  • Antiikaja demokraatia
  • Keskaeg
  • Demokraatia tänapäeval
  • Demokraatia definitsioon
  • Briti entsüklopeedia
  • The World Book Encyclopedia
  • Inkles
  • Demokraatia põhimõtted ja tingimused
  • Põhimõtted
  • Eeltingimused
  • Püsimine
  • Valimised. Võimude lahusus
  • Valimised
  • Üldmõisted
  • Üldised
  • Ühetaolised
  • Salajased
  • Vabad vs kohustuslikud valimised
  • Otsesed vs kaudsed
  • Valimised Eestis
  • Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel?
  • Lihtkvoot ehk isikumandaat
  • Ringkonnamandaadi kaudu
  • Kompensatsioonimandaadi kaudu
  • Asendusliikmena
  • ringkonda 2015 aastal, osales kokku 872 kandidaati
  • Referendum
  • Teised süsteemid
  • Suurbritannia (ka India, Kanada, Pakistan, Uus-Meremaa)
  • Saksamaa
  • Prantsusmaa
  • Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim
  • Kohtud
  • Poliitilised ideoloogiad
  • Poliitiline ideoloogia
  • Poliitilisel ideoloogial on 4 peamist funktsiooni
  • suhtumine muutustesse
  • väärtused
  • Liberalism
  • Konservatism
  • Sotsialism
  • Põhimõisted
  • Kollektivism
  • Fašism
  • Juhi printsiip
  • Ideoloogia vormid
  • Itaalia
  • Natsionalism
  • Ajalooline areng
  • Põhiprintsiibid ja kriitika
  • Rohelised
  • Peamised mõisted
  • Feminism
  • Ajalooline ülevaade
  • Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad
  • Patriarhaalne ühiskonna kriitika
  • Feminismi vormid
  • Liberaalne feminism
  • Sotsialistlik feminism
  • Postmodernistlik feminism
  • Poliitilised institutsioonid Eestis
  • Parlament ehk Riigikogu
  • Kujunemine
  • Volituste kestvus
  • Kojalisus
  • Riigikogu suurus
  • Riigikogu liige
  • Riigikogu struktuur
  • Juhatus
  • Riigikogu tegutsemine
  • Komisjonid
  • Fraktsioonid
  • Eesti Reformierakonna
  • Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
  • Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
  • Otsustamine
  • Riigikogu funktsioonid
  • Kuidas valmib seadus?
  • Valitsus
  • President
  • Teised presidendivalimised
  • Eesti Vabariigi Õiguskantsler
  • Millega tegeleb?
  • Kuidas tegeleb?
  • Mida veel teeb?
  • Ametisse saamine
  • Ametist lahtisaamine
  • Riigikontroll
  • Riigikontrolör
  • Kohalik omavalitsus
  • Omavalitsuste õigused
  • Volikogu
  • Valla- ja linnavalitsus
  • Poliitika kujundamise protsess
  • Poliitika kujundamise protsessi mõiste
  • Poliitika kujundamise protsessi iseloomustavad omadused
  • Poliitika kujundamise staadiumid (ratsionaalne mudel)
  • Päevakorda võtmine
  • Probleemi defineerimine
  • – 6. Eesmärgi püstitamine ja alternatiivide hindamine
  • Otsuste tegemist mõjutavad mitmed tegurid
  • Poliitika elluviimine
  • Elluviimise probleemid
  • Hindamine ja kontroll
  • Hindamise viisid
  • Jätkamine
  • Uute poliitikate algatamine
  • Lõppemine
  • Katkestamine
  • Bürokraatia
  • Bürokraatia kui administratiivvorm
  • Administratsioon
  • Max Weber
  • Poliitökonoomia
  • Poliitilis-majanduslik raamistik
  • Riik võib mõjutada poliitilist majandust 6-el peamisel viisil
  • Poliitilise majanduse ideaaltüübid
  • Põhiküsimus
  • Tootmisfaktoreid kontrollib
  • Tootmisotsused teeb
  • Hind määratakse
  • Jaotamise otsused teeb
  • Ideaaltüüpide võtmeprobleemid
  • Turumajandus
  • Keskse plaani puudumine
  • Nõudlusele orienteeritus
  • Konkurents
  • Aktiivne ja efektiivne tootmine
  • Käsumajandus
  • Keskse plaani olemasolu
  • Ühiskondlike
  • Piiratud innovatsioon
  • Pakkumisele orienteeritus
  • Ületootmine ja defitsiit, koordinatsiooni puudumine
  • Konkurentsi puudumine
  • Vähene initsiatiiv, halb kvaliteet, madal tootlikkus
  • Segamajandus
  • Fiskaalpoliitika (eelarve- ja maksupoliitika)
  • Mis on riigieelarve?
  • Puudujääk ja ülejääk
  • Keskvalitsuse ja üldvalitsuse eelarve
  • Kuidas valitsus koostab riigieelarvet?
  • Rahvusvahelised suhted
  • Riikide eesmärgid
  • Turvalisus
  • Elus püsimine
  • Autonoomia
  • Mõju
  • Prestiiž
  • Domineerimine
  • Stabiilsus
  • Poliitiline areng
  • Õitseng
  • Majanduslik areng
  • Heaolu jagamine
  • Riikidevahelise koostöö mehhanismid
  • Alliansid
  • Rahvusvahelised organisatsioonid
  • Definitsioon

Teemad

  • Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru
  • poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil
  • luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta
  • Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid
  • Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid
  • vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad
  • peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel
  • juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis
  • mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad
  • politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas
  • sellepärast, et politoloogid ei ole piisavalt targad? Võibolla. Tihti eksitakse aga ka seepärast, et maailm on
  • tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast
  • jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid
  • sellele, mille kohta me saame ja mille kohta me ei peaks arvamust avaldama
  • Eelistan siiski, et minu prognoosid lükatakse ümber, kui elada maailmas, kus inimeste käitumine on niisama
  • etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui
  • teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui
  • vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla
  • kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas
  • peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti
  • keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus
  • ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka
  • kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks
  • mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi
  • kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed
  • who gets what, when and how
  • summa
  • reegel
  • inimese poliitilist käitumist mõjutavad
  • Keskkond
  • keskkond
  • sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline)
  • Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad
  • Nt USAs 7a laps on
  • vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne
  • Nt: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on
  • riigi enda määrata
  • Tutvusringkond
  • Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda
  • Meedia ja kultuur
  • partei proovib läbi suruda oma arvamust)
  • Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.)
  • Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks
  • Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist
  • Karakteristikud
  • t: Meestele meeldib
  • Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne
  • Poliitilised „iseloomujooned“
  • Näiteks autoritaarsed inimesed, kes
  • on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks
  • kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on
  • Adorne 1950)
  • Autoriteet
  • näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene
  • üldine autoriteet
  • nt. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia
  • igaüks autoriteedina”
  • Isiklik mõtlemine
  • Nt: See asi on “ilmselge”, seega ka õige. USA on hegemoon, seega Iraagi ründamine vajalik ja õige
  • ratsionaalsus
  • intuitsioon
  • Näit: Mis on minu jaoks “ilmselge”, ei pruugi olla sinu jaoks
  • Teaduslik meetod
  • teadus
  • seaduspärasusi
  • empiiriline
  • kumulatiivne
  • testitav / kontrollitav
  • põhitunnust
  • õhuruum
  • territoriaalvesi
  • rahvas ehk elanikkond
  • riigivõimu teostaja
  • kodakondsust
  • välismaalasi
  • topeltkodakondsusega isikuid
  • ehk territoriaalpõhimõte
  • b) Ius sanguinis
  • iseseisev (suveräänne) riigivõim ehk valitsus + võime astuda suhetesse teiste riikidega
  • things for the
  • people
  • peamist vaadet riigi osale ühiskonnas
  • Konservatiivne riigikäsitlus
  • Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige “öövahi” ülesannetes. Res publica
  • kaitsmaks
  • vabaturu
  • res publica
  • Liberaalne riigikäsitlus
  • reguleerija
  • ümberjagav
  • heaoluriikluseks
  • Radikaalne riigikäsitlus
  • revolutsioonilist
  • poliitilist
  • haldusala väga suureks
  • jõudu
  • national interest)
  • võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks
  • Unitaarriigid
  • keskvalitsusel
  • eeliseks
  • puuduseks
  • Föderaalriigid
  • erinevate valitsuse tasandite
  • koordinatsioon
  • põhjendust
  • geograafiline suurus
  • b) Eelnev tugevate riikide olemasolu
  • c) Katse edendada või luua ühtsust
  • koondada võim ja ressursid
  • hajutada poliitilist võimu
  • Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko
  • Miinusteks
  • poliitilise dimensioonide
  • väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest
  • Mittekonstitutsioonilise režiimiga
  • Konstitutsioonilised režiimid
  • valitsuse tegevuse
  • formaalsed võimusuhted
  • piirab valitsejate võimu
  • Mittekonstitutsioonilised režiimid
  • türannia ehk autokraatia
  • dünastia
  • sõjaväelised režiimid
  • ainupartei autoritaarsed režiimid
  • kratos
  • polise
  • magistraate
  • Senat
  • aktiivset
  • passiivset
  • kodakondsu
  • vanus
  • teovõimelisus
  • kohtu poolt karistust kandvad isikud
  • Riigikogu
  • Kohalike omavalitsuste volikogude
  • Euroopa Parlamendi
  • Vabariigi Presidendi
  • Lihtkvoot ehk isikumandaat
  • Ringkonnamandaadi kaudu
  • Kompensatsioonimandaadi kaudu
  • Näide
  • ringkonda 2015 aastal, osales kokku 872 kandidaati
  • majoritaarne
  • enamusvalimine
  • võrdeline valimisviis
  • kinniste nimekirjadega
  • lahtised nimekirjad
  • enamusvalimiste
  • süsteemi
  • majoritaarset kui proportsionaalset
  • absoluutse enamuse
  • suhtelise
  • häälteenamuse
  • Poliitilisel ideoloogial on 4 peamist funktsiooni
  • seletab
  • hindab
  • orienteerib
  • programmeerib
  • inimese olemus
  • tõe olemus ja selle tunnetamise võimalikkus
  • indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord
  • poliitilise võimu allikad ning piirid
  • ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid
  • suhtumine muutustesse
  • väärtused
  • laissez–faire
  • Heaven helps those who help themselves
  • communis
  • Koostöö
  • Sotsiaalne klass
  • Võrdsus
  • Ühiskonna omandus
  • eliit
  • positiivne natsionalism
  • etniline rahvuslus
  • Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad
  • Patriarhaalne ühiskonna kriitika
  • Volituste kestvus
  • Kojalisus
  • Riigikogu suurus
  • NB! Valimissedeli eripära – kandidaadi poolt saab märgistada nii poolt kui ka vastuhäält
  • NB! Kes on olnud? Rüütel, Kelam, Savisaar, Oviir
  • Helir
  • ja Jüri Ratas
  • NB! – mis on kõige väikseim toetus olnud? Andres Tarandi meenutuste kohaselt alla 10 hääle!
  • valitsus 15 ministrist
  • esimesed presidendivalimised
  • Lennart Meri
  • Lennart Meri – 196 häält
  • kolmandad presidendivalimised
  • Arnold Rüütel
  • neljandad presidendivalimised
  • Toomas Hendrik Ilves 174 häält
  • viiendad presidendivalimised
  • Toomas Hendrik Ilves 73 häält
  • Riigikontrolör
  • väärtushinnangute kujunemise
  • analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess
  • tulemus
  • administreerimise mõiste
  • Poliitika kujundamise protsess on lüli, mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist
  • poliitiline protsess
  • administratiivne protsess
  • Päevakorda võtmine
  • Probleemi defineerimine
  • 6. Eesmärgi püstitamine ja alternatiivide hindamine
  • soovitava
  • oodatava
  • Poliitika kujundamise protsessi puhul on võimalik tuua välja
  • vähemalt kaheksa taolist võtmeküsimust
  • Otsuste tegemist mõjutavad mitmed tegurid
  • Poliitika elluviimine
  • kohustuslikud
  • paindlikud
  • lubavad
  • keelavad
  • Hindamine ja kontroll
  • kontrollimehhanism, tagasiside mehhanism
  • ideaalset bürokraatiat (HEMDCL(A)W, HETTELK
  • liiga suureks ja
  • võimsaks
  • inimene
  • = arv)
  • vastutusest poliitikute ees
  • ideaalvariandiks
  • Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja omakasupüüdlikkusele)
  • poliitika ja majanduse segu
  • kapital
  • Firma
  • kaupu
  • tarbijad
  • näit. töötab, et saada raha, mille eest maksta)
  • nõudmise ja pakkumise
  • pakkumine ületab nõudmise hind langeb ja vastupidi
  • majapidamised
  • firmad
  • parandada
  • mina
  • hulka
  • poliitilise süsteemi
  • tarbija
  • majapidamine
  • firma
  • reguleerida
  • käive, palk jne.)
  • raha anda
  • erinevate poliitökonoomiate eristamise
  • ekspordi ja impordi
  • Näit. imporditollid
  • finantssüsteem
  • et kasu saamise eesmärgil oma ressursid ühendada
  • käsumajandus
  • Tootmisfaktoreid kontrollib
  • riik
  • Tootmisotsused teeb
  • nõudlust
  • riik
  • Hind määratakse
  • turul
  • riigi
  • Jaotamise otsused teeb
  • ebavõrdsust
  • võrdselt
  • Riigi roll
  • minimaalne
  • domineeriv
  • Turumajandus
  • Keskse plaani puudumine
  • vabadust
  • tõuseb / langeb
  • Nõudlusele orienteeritus
  • tarbijate soovidele
  • vähese ühiskondliku väärusega
  • Konkurents
  • Rikas saab rikkamaks ja vaesed surevad välja.)
  • Käsumajandus
  • Keskse plaani olemasolu
  • ratsionaalne kasutamine
  • aeglane reageerimine
  • Pakkumisele orienteeritus
  • vajadustele
  • Konkurentsi puudumine
  • võrdsus
  • ühendada turu- ning käsumajanduse eelised
  • otsib keskteed
  • on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel
  • infrastruktuur, pangandus)
  • turumajanduslikust aspektist
  • nõudluse–pakkumise suhte tulemusel
  • näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust)
  • maksudena
  • halastamatu konkurents)
  • piiri tõmmata
  • teoreetilised
  • Elus püsimine
  • Autonoomia
  • Mõju
  • Prestiiž
  • Domineerimine
  • Korra hoidmine
  • Poliitiline areng
  • Majanduslik areng
  • Heaolu jagamine
  • Näit: korraga on raske tagada majanduslikku
  • kasvu ja suuremahulist sotsiaalhoolekannet; andes raha sõjaväele ei investeeri me seda majandusse
  • Diplomaatia
  • lepingud
  • treaties
  • IGO
  • NGO

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

126
doc
198
doc
83
doc
990
pdf
81
docx
64
doc
32
doc
236
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto