........................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad on erinevad. Mitte ainult bioloogiliselt, vaid ka ühiskondlikult. Tüdrukute ja poiste erinevused ei tähenda, et üks sugu oleks teisest parem. On asju, milles on poisid tugevamad kui tüdrukud ja vastupidi. Loomulikult on ka erandeid. M. Gurian (2004) märgib oma raamatus, et on ka lapsi, kellel on mõlemale soole omaseid tunnuseid. Nende ajud on n-ö mõlemasoolised. Esimestel nädalatel, kui embrüod on identsed, ei eristata neid suguelundite alusel, vaid sugukromosoomide kaudu: poistel XY ja tüdrukutel XX. Ema munarakust pärinevad X-
sugudele omistatud iseloomujooned ja käitumismustrid paika pidada. Sellistel juhtudel ei ole lastel lihtne endid sellesse kahesoolisesse süsteemi paigutada. Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008). Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad poisid mängida mehaaniliste ja struktureeritud mänguasjadega, seevastu tüdrukud mängivad meelsamini pehmete mänguasjadega. Poisid vaatavad objekte lühema perioodi vältel, kuid teevad seda aktiivsemalt, tüdrukud teevad seda pikema perioodi vältel, kuid vähem aktiivselt. Samuti on leitud, et tüdrukud hakkavad varem rääkima ning neil on suurem sõnavara. See on
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna
Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust. Eesti naisuurimusja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 56 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on "tüdrukute nurk" vs "poiste nurk", mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo
Mistõttu vajuvad mehed mõnikord niimoodi mõttesse, et nad eemalduvad ja lülitavad ennast ülejäänud maailmast täielikult välja. Kõik probleemid, mis peaks nende elu ette tulema tahavad kõik ise ära teha, ilma selleks mingisugust kõrval abi kasutamata Matemaatilised võimed Poisid: Piirkond ajus nimetusega alaväärsuse kiirluu on tüüpiliselt suurem meesterahvastel. See on siis piirkond, mis tegeleb matemaatilise võimekusega, mis seletab ära ka poiste sagedasemad kõrgemad tulemused matemaatilistes ülesannetes, kui tüdrukud. Tüdrukud: Kuid mis on tüdrukutel vastu tuua poiste suhtes, on nende tohutu eelis empaatia osas. Hormonaalne erinemine Hormoonidest domineerib meestel siis hormoon testosteroon ja tüdrukutes östrogeen ja progresteroon. Poisid: Poistele on omane, et tahetakse olla teistest tugevam, kiirem ja osavam. Poisid hakkavad juba varajases eluetapis hakkavad asju välja kuulutama nii, nagu nad
......................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või omasooliste poole. See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega
..............................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Allikad.........................................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Murdeiga nimetatakse puberteediks ehk puberteedieaks, inimese üks elukaare intensiivsema kehalise arengu perioode, mille ajal saavutatakse suguküpsus, jäädes lapseea ja täiskasvanu-ea perioodi vahele (Haridussõnastik, n.dbutt). Füsioloogilise puberteedi algus on enamjaolt samal ajal, selle perioodi lõpuks võib pidada kõigi sugutunnuste väljakujunemist, samas mõningatel käsitlustel esimese seksuaalvahekorraga, abiellumisega või regulaarse seksuaaleluga. Murdeeas toimub inimese kehas palju muutusi, nii väliselt kui sisemiselt. Lapsest kujuneb välja täiskasvanu
Kõik kommentaarid