Masin on kontsrueeritud kättesaadavatest juppidest ja sel puudub arvutuslik skeem, samuti eskiisprojekt ja kahjuks ei tööta ka. Allolevatel piltidel on masina ehitusest pilt, eskiis, välja pakutavad lahendused ja seletused. Pilt1.1 Masina ehitus ja skeem. Eelpool on mainitud, et masin on ehitatud kättesaadavatest juppidest, seega on valitud radiaalventilaator, mille rõhk võib ulatuda kuni 15 kPa, olenevalt tema labade asetusest ja mootori võimsusest. Ventilaator on mõeldud tegelt kasutamiseks õhu ventileerimisel ja selle juhtimiseks mitte pneumotranspordina. Põhieesmärk on leida vastav mootor ja ventilaator arvestades rõhukadusi ruumalale. Tööülesandeks on vaja teha masinale arvutusskeem ja eskiis seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1. Määrata transporditava materjali hõljumiskiirus ,õhuvoolu kiirus ja materjali
Joonis 5. 1. Õhutöötlemisseadme (konditsioneeri) tehnoloogiaskeem ja õhuvoolude nimetused: VÄ – välisõhk, HÕ – heitõhk, VÕ– väljuv õhk, TÕ – tagastusõhk, ÕS – õhusegu, SÕ – sisenev õhk, RÕ – ringlusõhk, M – mootor, RE1 – tagastusõhu temperatuuriregulaator, RE2 – jahutuse regulaator, RE3 – ruumitemperatuuri regulaator, SV – soe vesi, KV – külm vesi, 1 – mürasummutuskamber, 2 – õhufilter, 3 – soojustagasti, 4 – ventilaator, 5 – ribakardin, 6 – õhujahuti, 7 – õhusoojendi, 5 – õhuniisuti Õhuvoolu hulk õhuvahetuse kordsuse järgi V = Vr k , (5.2) kus Vr on ruumala, m3, k – õhuvahetuse kordsus. 69 Õhuvoolu hulk saasteainete lubatud kontsentratsiooni ja erituse järgi on: Aε
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles
KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed
nomogrammi selel 21 abil pneumotorustiku siseläbimõõduks 95 mm. 24 Sele 22 – Ekvivalentpikkuste leidmine 3.2 Pneumotorustiku paigaldamine Lisaks pneumotorustiku õige läbimõõdu valikule on oluline ka pneumotorustiku õige paigaldamine. Selleks, et pneumotorustiku seisukorda oleks võimalik regulaarselt kontrollida, tuleks vältida torustiku paigaldamist halvasti ligipääsetavatesse kohtadesse või müürida torustik seina sisse. Selline paigaldus 25 raskendab oluliselt suruõhu lekkekohtade avastamist ja kõrvaldamist, kuid isegi minimaalsed lekked pneumotorustikus põhjustavad märgatavaid rõhulangusi torustikus. Pneumotorustik paigaldatakse nii, et tekkiks langus 1-2% õhu liikumise suunas. Väljavõtted horisontaalselt paiknevast torustikust tehakse alati torustiku ülemiselt poolelt, et vältida vee sattumist jaotuslõdvikutesse. Vee
nomogrammi selel 21 abil pneumotorustiku siseläbimõõduks 95 mm. 24 Sele 22 Ekvivalentpikkuste leidmine 3.2 Pneumotorustiku paigaldamine Lisaks pneumotorustiku õige läbimõõdu valikule on oluline ka pneumotorustiku õige paigaldamine. Selleks, et pneumotorustiku seisukorda oleks võimalik regulaarselt kontrollida, tuleks vältida torustiku paigaldamist halvasti ligipääsetavatesse kohtadesse või müürida torustik seina sisse. Selline paigaldus 25 raskendab oluliselt suruõhu lekkekohtade avastamist ja kõrvaldamist, kuid isegi minimaalsed lekked pneumotorustikus põhjustavad märgatavaid rõhulangusi torustikus. Pneumotorustik paigaldatakse nii, et tekkiks langus 1-2% õhu liikumise suunas. Väljavõtted horisontaalselt paiknevast torustikust tehakse alati torustiku ülemiselt poolelt, et vältida vee sattumist jaotuslõdvikutesse. Vee
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida ettean
Küttesüsteemi võimsuse määramiseks ja küttekehade valikuks arvutatakse nende köetavate ruumide summaarsed soojuskaod ruumide kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga: p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega.
Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõp
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
Eelfilter- õhu puhastamine tolmust, mustusest ja niiskusest. Kompressor- õhu kokkusurumine, millega kaasneb õli, õli põlemisjääkide ja kulumisel tekkivate osakeste sattumine õhku. Jahuti- kukkusurumisel kuumenenud õhu jahutamine koos vee eraldamisega. Filter või separaator- õhu puhastamine tahketest (ja õli-) osakestest. Õhu kuivati- õhu niiskuse sisalduse vähendamine nõutava tasemeni. Õhu koguja- õhu säiltamine. Õhu jaotussüsteem- torustik, kraanid jne. Tarbija- toimub suruõhu rõhu reguleerimine, filtreerimine ja vajadusel õliga rikastamine. 22. Kompressori surveastme mõiste. Kompressori tootlikkuse mõiste. Kompressori surveaste- tema poolt antava suruõhu lõpprõhu p2 ja algrõhu p1 suhe: k= p2/p1. Kompressori tootlikkus- tema poolt antav suruõhu kogus /s. Tootlikus on reguleeritav rootori pöörete arvu muutmisega ja sisendisse tuleva õhu vooluhulga reguleerimise teel. 23
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlmede ehitusest ning nende
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leid
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,45 m/s. Vale
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
D6-D7 11 9 67 0,00018 10 5. D7-D8 11 9 67 0,00018 340 D8-D9 11 9 67 0,00018 5 D9-D10 11 9 67 0,00018 5 D10- 11 9 67 0,00018 D12 5 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1. Vedeliku voo kiirus 2. Re arvu väärtus 3. Rõhukadu 4. Eu kriteeriumi väärtus Eu = p w 2( ) 5. Sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused l w2 ph = d 2 w2 pkt = 2 1a) 1b) 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil = 0,316 Re-0,25 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused Tabel 1.2 Sirgetes torudes voolamise arvutustulemused Katse Torusti Vee kiirus
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärt
süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteis
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7.Ideaalgaaside se
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtid
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõ�
sishõõrdumise (viskoossuse ) ületamiseks ja keeriste tekitamisel vedeliku voolul. Uue veetõsteseadme projekteerimisel on staatiline tõstekõrgus tavaliselt teada st. me teame kui kõrgele kõrgel vee alumisest nivoost peab olema ülemine vee tase. Imi- ja survetorustiku arvutamisel selgitatakse oodatava survekao väärtus hts. Sobiv pump valitakse arvutatud dünaamilise tõstekõrguse H ja nõutava jõudluse Q järgi. Olemasoleval pumbal määratakse tegelik dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )abil. Manomeeter survetorul näitab manomeetrilist tõstekõrgust ehk pumba täissurvet. Pumba võimsus . Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Pumba tarbitav võimsus on ajaühikus pumpa läbiv keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliselt kasuliku võimsus on võimsus ,mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt:
~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks)
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). V
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla erinevates agregolekutes
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik
kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele:
o Güroskoop e vurr on kiiresti pöörlev telgsümmeetriline keha. Güroskoopiline efekt seisneb selles, et güroskoobi asend praktiliselt ei muutu lühiajaliste häirituste mõjul. Ta püüab säilitada oma pöölemistelge. Kasutatakse nt lennunduses. · Pöördliikumise globaalsed efektid (K.E.v. Baer, vektorkorrutis, Coriolise kiirendus, Maa pöörlemise nurkkiirus, Foucault' pendel, passaathoovused, El Niño, Ekmani hoovus, geostroofiline tuul, tsüklon, antitsüklon, Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus). o Karl Ernst von Baer avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse põhjapoolkera jõed uhuvad rohken paremat, lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Ekvaatoril efekt puudub. Seda põhjustab Coriolise jõud. o Vektorkorrutis kahe vektori a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c, mille pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpküliku pindalaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
