Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol (0)

Kool
Autode ja masinate remondi osakond
Nimi
Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol
Iseseisev töö
Juhendaja :
Tartu 2012
Minu autoks on Fiat 127, aastast 1976. Sellel mudelil on kasutusel nii hüdraulikat kui ka pneumaatikat ja räägin lähemalt sellest, mida sellel autol kasutusel on.
Hüdraulika – on rakendusharu hüdromehaanikas, mis käsitleb vedeliku liikumise seaduspärasusi ja tasakaalu.
Pneumaatika – on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside rakendamisega ning nende mehaaniliste omadustega.
Hüdraulilised lahendused:

• Roolivõimendi - võimaldab auto rooli väiksema jõuga keerata ja see toimib hüdraulika jõul. Uuematel autodel on juba enamasti elektri jõul. Mootori väntvõlliga aetakse ringi ka hüdropump, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli kergemini keerata.
  

• Pidurid – Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid puudutavad ketaste/trumlite pinda ja tekib pidurdamine.
  

• Amordid – Minul on kasutusel õliamordid, mis tavaliselt koosneb kahest teineteise sees olevast torust - sisemisest ja välimisest – on ka kolb , mis liigub tihedalt õliga täidetud sisemises torus. Kui amorti surutakse kokku e. toimub survekäik, siis osa kolvi all olevast õlist surutakse läbi kolvis oleva sisselaskeklapi kolvi peale ja ülejäänud läbi toru põhjas oleva põhjaklapi välimisse torusse. Takistusjõu määrab varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem. Kui amortisaatorit lahti tagasi tõmmatakse ehk kui ta on tagasikäigul, siis surutakse õli läbi kolvi klapisüsteemi kolvi alla ja tõmmatakse sisemise toru all oleva klapi kaudu välimisest torust sinnasamasse, et sisemine toru oleks pidevalt õliga tihedalt täidetud. Tagasikäigul määrab amordi takistuse just see sisemise toru all asetsev klapp, kolvi klapid summutavad ainult kergelt. Amordi töökindluse määrab eelkõige põhjaklapi konstruktsioon, kui see on nigel ega hoia sisemist toru õliga täidetuna, jääb üha enam õli välimisse torusse ja tekib õlipuudus sisemises torus. Sellest tekkib aga liigne õõtsumine vähene amortisatsiooni võime. See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks.
  

• Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik , pidurivedelik ja määrded – autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid.
  

Õlidel peab olemas vastav viskoossusindeks ja pumbatavuspiir, bensiinil õige oktaanarv . Töövedelikke tuleb kasutada vastavalt auto tehnilisele juhendile, sest valede vedelike kasutamine võib