PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................
ravimite- ja keemiatööstuses. Silindrikujulises staatori pesas, milles asetsevad sisse- ja väljalaskeava, pöörleb rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad vabalt labad, millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul surutakse labad vastu siseseinu. Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk. Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. 10. Mis on turbiin kompressorid, iseärasused Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas. Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Õhuvoolu tekitamine mitmeastmelises radiaalkompressoris
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar
10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse. Kompressor-Jahuti-Suruõhu reservuaar- trassifilter- kuivati- Pneumotorustik-Õhu ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu väljalaske ventiil-suunaventiil-vooluventiil- Pneumosilinder Kompressorid: seadmed, mis mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks. Jahuti: Suruõhu jahutus pärast kompressorit Suruõhu reservuaar: Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada
10. Kasutatud kirjandus 44 Sis'sejüĮrätg3:'' :"'' FESTO DtrDACT : l:".'' !:': "" " I., Į.Sissejuhatus Kaasaegsetes automaatįkaseadmetes on laialdaselt kasutusel automaatika- vahendid, mis ei baseeru ainult pneumaatika komponentideĮ, vaid sisaldavaa lisaks ka elektrilisi komponente. SelĮine kombinatsioon annab mitrneicļ eeĮiseid võrreldes nn. "puhaste'' pneumaatikaseadmetega nagu : l. Seoses sellega, et elektropneumaatikaseadmetes otr täitruitena kastrtuseĪ pneumoajamid säilitavad antud seadmed kõik pneumaatiliste ajamite poolt pakutavad eelised (tundetus ülekoormusele, lineaarsete liiļąrmistt, Įihtne realiseerįm ine, lihtne reņleeritavĮļS, jne. ) ; 2
6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks.Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon
Rööpsed teljed siin kasutatakse silindrilisi hammasrattaid ja need dõivad olla kas sise – või välishambumisega. Välishambuminee Sisehambumine Hammasratas ülekandeid liigitatakse veel ka hammaste kulgemise järgi 1. sirghambad – neid on lihtne valmistada, töötab väikestel kiirustel (hammasvõõ joonkiirus < 2...3m/sek) 2. kaldhambumine – kasutatakse suurtel kiirustel, kaldhambumine tagab vaikse ja sujuvama töö. 3. noolhambed – kasutatakse vägasuurte koormuste ülekannete puhul Sisehammasratas ülekandeid valmistatakse kas sirg – kaldhammas ülekannetena. Laeva mitmemasinaliste diiseljõuseadmete reduktorites on vedavate ja veetava hammasrataste võllid samal horisontaaltasandil ja reduktori kere koosneb seetõtttu kahest osast (kerest ja kaanest). Selline paigutus tagab hammasrataste antud mõõtmete korral maksimaalse vahe peamasinate vahel, kui aga
Kõik kommentaarid