..... 90 1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50
..... 90 1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes. Vaatamata sellele, et kaasajal algas suruõhu laialdasem kasutamine tööstuses alles 50
Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus:
Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt. võrreldes elektriga) Suruõhu ettevalmistamise vajadus- kõrvalosakesed vähendavad seadmete eluiga Suruõhk on suhteliselt kallis energiakanda- suruõhk on kallim hüdro- ja elektrienergiast Täiturite ebastabiilne liikumine tänu õhu kokkusurutavusele Täitureid ei saa peatada vahepealses asendis Pneumotäiturite madal positsioneerimistäpsus Suhteliselt madal saavutatav jõud- töörõhk reeglina kuni 1MPa, saavutatud jõud kuni 30 kN Müra (eriti väljalaske portides) Signaali madal liikumiskiirus (elektril 300 km/s, pneumol 40-150 m/s) 4. Surve definitsioon
sulgub kuni uue rõhutõusuni ning sellest tingitud avanemiseni. Töötamise põhimõttelt jagatakse kaitseklapid: Otsejuhtimisega klapp - mõjub süsteemis mõjuv rõhk vahetult klappi sulgevale elemendile. Eelhäälestusega ehk pilootjuhtimisega klapp - toimub klapi avanemine ja sulgumine klapi sulgevale elemendile mõjuvate rõhujõudude erinevuse tulemusel. 18. Drosseli ülesanne ja põhimõtteline ehitus. Selgitage mõisteid: Drossel sisenemisele, drossel väljumisele. Drosselid kujutavad endast kas reguleeritavat või mittereguleeritavat voolu ristlõike pindala muutvat hüdraulilist takistust, mille abil muudetakse temast läbi voolava vedeliku vooluhulka. Drossel sisenemisel paikneb silindri sisendharus ja toimub silindrisse mineva vedeliku vooluhulgareguleerimine, järelikult ka vastava kolvi liikumise kiiruse reguleerimine.
· Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp; · Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar). EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud. Seetõttu võib konkreetse veoki või bussi piduriseade erineda eelpool loetletust. Näiteks võib olla kokku ehitatud juhtplokk, pedaali asendi andur ja proportsionaalne releeklapp. Selline seade kannab nime EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU). Tehnohoolduse juhised · Mistahes tööde tegemiseks EBS pidurite juures on vajalik eriväljaõpe. Seadete muutmiseks on vajalik PIN kood.
pingevaba liikumise. Rakendatav jõud peab olema liikumissuunas tsentreeritud, et vältida kolvivarre kaardumist. Peab arvestama, et kolvi käigupikkus on piiratud kolvivarre nõtkejäikusega. Kolvivarre nõtkejäikus on sõltuv mõjuva jõu suurusest, kolvivarre ristlõikepindalast ja kolvivarre pikkusest. Kolvivarre nõtkejäikus on sõltuv nii silindri kui ka kolvivarre kinnitamisviisist. 26.Suruõhu süsteemi komponendid. ja nende ülessanded. Suruõhu süsteemi komponendid on: · kompressor seade, mis on mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks · suruõhu reservuaar moodustab suruõhu tagavara õhu ebaühtlase kasutamise korral ja ühtlustab survet pneumosüsteemis · täiturid nende abil muudetakse suruõhu energia, mis väljendub tema rõhu ja vooluhulga kaudu, mehaaniliseks tööks. Täituriteks on pneumosilindrid, pneumomootorid.
hüdrosüsteeme või vedru ning transport võimalik, vaid torustikes kuni 100 m. Elektriajamites on akumuleerimine keeruline ja kallis, üldjuhul väikestes kogustes (akud ja patareid), transport juhtmete kaudu suurtele kaugustele. 3. Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused. Hea kättesaadavus, akumuleerimine, puhas ja kiiretoimeline energiakandja. Plussid Miinused Kättesaadavus Õhku leidub Õhu Kasutatav suruõhk peab maakeral igal pool, ettevalmistus olema kuiv ja puhas. seega suruõhu Vastasel korral põhjustab saamine võimalik see suruõhuseadmete
mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Komp
Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 4
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
poolel. Ühe puhastuskambri automaatne puhastus käivitub just siis, kui rõhudiferentsiaal saavutab etteantud väärtuse. Elektrimootor 1 pöörab jaoturmehhanismi, kuni mustunud puhastuskambri sisselase ja väljalase on suletud, samal ajal avades automaatfiltri reservkambri. Nüüd mustuse väljundklapp 4 avatakse ja mustunud puhastuskamber vabastatakse ülerõhu alt. Samal ajal filtrisse salvestunud suruõhk vabaneb rõhu alt ning juhitakse jaoturmehhanismi tühimikust 9 välja ning see kiirendab mustunud õliku eemaldumist jaoturmehhanismist 5 ning hetkel suletud olevast puhastuskambrist. Paralleelselt rõhu langemisega jaoturmehhanismis, läbipesuklapp 8 avaneb. Rõhu all õhk õhureservuaarist 3 annab järsult rõhu filtri puhtale poolele jäänud puhtale õlikule ning surub selle vastupidises suunas läbi filterelementide. Tänu rõhu
Labade kaldenurga muutmisega kaasneb töökõverate nihkumine rõhtsuunas . Propellerpumpa käitab elektrimootor, mille võll ühendatakse pumba võlliga kas otse või sobiv pikkusega vahevõlli kaudu. Pöörlevate osade raskuse ja töörattale mõjuva telgjõu võtab vastu elektrimootori tugilaager. JUGAPUMBAD Jugapump kuulub dünaamilise rõhupumpade liiki . Kaks erineva surve all olevat ainevoolu saavad jugapumbas kokku ,segunevad ja liiguvad koos edasi .Seguneda võivad gaas ja vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid.Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba düüsist kokkuvoolukambrisse , kus surve on madal. Osa toitejoa kineetilisest energiast kandub üle imitorust kaasahaaaratavale vedelikule . segunemiskambris voolud segunevad ja nende kiirused ühtlustuvad . Pumba difuusoris ristlõige suureneb, vool
mereveega kus temperatuur ei tohiks ületada 45-50° C. Jahutussüsteemi kaitseks korrosiooni jms vastu kasutatakase tsinkprotektoreid, mida peaks aeg-ajalt vahetama. 35.Suruõhuga käivitamine - Et käivitada mootor, tuleb meil enne teha tööd, et värske õhulaeng komprimeerida kütuse süttimis temperatuurini, kui see on tehtud siis annamel äbi pihusti kütust mis süttib ja paneb gaaside surve toimel väntvõllipöörlema. Suruõhuga käivitamisel on kaks käivitusviisi tänapäeval: ·Käivitusklappide automaatsed ehk otse avamisega - käivitusõhk läheb õhujagajast käivitusklappideni, mille toimel klapp avaneb ja läheb silindrisse kui klolb on teel AS-i poole töökati faasis. See sobib väiksematele laevadele, sest õhu maht mis paneb kolvi liikuma ei ole kuigi suur. ·Suure võimsusega laevadel kasutatakse käivituskalppide avamiseks nn juhtõhku pneomaatilise juhtimisega süsteemis, mis tuleb õhujagajast
vajalik teise kolvi liikumahakkamiseks. F2 (F2 = p × A2). Kuni see jõud püsib konstantne, siis rõhk p enam ei kasva ja sõltub ainult vedeliku voolamist takistavast hõõrdejõust. A1 A2 Teise kolvi liikumiskiirus sõltub pumba poolt tekitatud vedeliku vooluhulgast. Mida kiiremini pumbatakse seda kiiremini liigub teine kolb. Sele 2.17 Hüdrosüsteemi tööpõhimõte Koormates käsipumpa jõuga F1 tekitatakse silindris rõhk p, mille väärtus saadakse Jagades jõu F1 suuruse kolvi pindalaga A1 (p=F1/A1) (sele 2.17).
Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed). Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur. Kolbkompressor surub gaasi kokku silindris liikuv kolb. Kompressor seade koosneb õhufiltrist, resiiverist, suruõhu väljalaskeklapist, kondensaadi väljalaskmise kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab
(0,5...1,0 bar). Põletil puudub injektor. Selle osa täidab otsaku torusse keeratud lihtne segudüüs. Põleti skeem on kõrvaloleval joonisel. Hapnik voolab põleti segukambrisse kummivoolikust läbi nipli, reguleerventiili ja doseerimiskanalite. Atsetüleeni teekond on analoogne. Segukambrist voolab põlevsegu edasi mööda otsaku 2 kanalit, väljub suudmikust ja põleb ära, moodustades keevitusleegi. Normaalse keevitusleegi saamiseks peab gaas väljuma suudmikust teatud kindla kiirusega. Suure kiiruse korral leek kustub, väikese kiiruse korral tungib leek suudmikku. Järelikult on injektorita põletid vähem universaalsed: nad töötavad ainult põlevgaasi keskmisel rõhul. Et põletid töötaksid korralikult, peab töökohal olema regulaator, mis hoiab hapniku ja atsetüleeni töörõhu võrdse. 8) Gaaskeevitusseadmetega metalli lõikamine. Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid.
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
järelpõlemine. halvendavad kütuse põlemistingimusi , suureneb kütusekulu. väljalasketorustikes esinevaid rõhulaineid. Konstruktsiooniliselt Silindrisse mahtuva õhu massi saab arvutada valemiga. valmistatakse gaasitrakti torustik nii ,et enne väljalaskeklapi Tegelikus mootoris toimub ringprotsessi ehk ühe töötsükli vältel m = Va 0 ( kg ), kus Va on silindri üldmaht sulgumist tekiks klapi läheduses hõrendus , mis soodustab silindri viis erinevat protsessi , mis üksteisega osaliselt kattuvad : sisselase
ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga.
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
Kui traktori rattad pöörduvad üle 13 kraadi, siis andur vabastab blokeeritud diferentsiaali lukustusest. Rataste otseasendi korral on diferentsiaal lukustatud, kui andur on sisse lülitatud. Lukustusseade ei tööta kui andur on välja lülitatud. Raamroolid Liigendtraktoritel kasutatakse raamrooli. Põhiosad on: · Pump · Hüdrojaoturiga reduktor · Sulgklapid · Kuluklapp · Jõusilinder (-id) · Paak · Torustik Roolivõimendi rakendatakse tööle roolireduktoris oleva teo telgnihkejõu mõjumisel jaoturi siibrile. Jaoturis paiknevad vedrudega kolvid viivad siibri neutraalasendisse. Sulgklapp hoiab vedeliku jõusilindri mõlemas ruumis, kui liikumissuunda ei muudeta. Kuluklapp hoiab vedeliku etteande jaoturi siibrisse ühtlasena igasuguse pöörlemissageduse korral. Õlirõhu tekitab hammasrataspump, millist on võimalik käitada ka traktori ratastelt seisva mootori korral.
kemikaalid ei satu aku sisemusse. Elektrolüüdi taseme kontroll · Vähese elektrolüüdiga element sulfateerub, liigne elektrolüüt ei püsi aga akus. Nendel autodel, mille akudesse tuleb lisada destilleeritud vett suvel sagedamini kui 1000km läbisõidu järel ja talvel sagedamini kui 3000km tagant, kontrollitakse generaatori pinget. NB! Kunagi ei vaadata akusse lahtise tule valguses, sest purki kogunenud gaas võib plahvatada ja pritsida hapet silma. Väldi ka elektrolüüdi sattumist riietele ning katmata kehaosadele Väävelhape on väga sööbiva toimega. Ventilatsiooniavade puhastamine ·Aku kaane märgumise põhjuseks võivad olla ummistunud tuulutusavad ja tihendusmastiksi praod. Üksik kaas märgub kiiresti elemendi rikke korral. Kui mitme purgi kaaned sageli märguvad, võib oletada, et generaatori pinge on liiga kõrge, mistõttu aku ,,keeb''
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Märkus: Kui hüdrorõhk on liiga madal, siis seisupidur ei vabastu.
Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 = Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T Leida õhu tihedus normaaltingimustel M gaas [ g / mol ] g õhk 0 = , 3 => õhk 0 = 1,29 g / dm 3 [ 3 ] 22,4 dm / mol dm Õhu tihedus kaudu leida õhu mass mõhk = õhk V0 , [ g ] 0 Arvutada kolvi ning korgi mass m3 = m1 - mõhk , [ g ] m = m2 - m3 , [ g ] Leida süsinikdioksiidi mass CO2
tõstmiseks. Igas päästepaadis 15t, 24s suures päästepaadis 10tk, 2s väikeses päästeparves 5tk, mõlemas valvepaadis 2tk. Tuletõrjevahendid Pulberkustutid 47 tükki x 6 kg, 73 tk x 12kg, 2 tk x 25 kg CO2 kustutid 8 tükki x 5kg ja 2 tk x 10 kg Vahtkustutid 4 tükki x 50 l ja 8 tk 2x20 l Hingamisaparaadid 14 tk Tuletõrjuja varustus 20 tk Tuletõrjevoolikuid 151 tk Kaasakantavad: Pulberkustutid, CO2 kustutid ja vahumoodustajad Tsentraalveekustutussüsteem: Torustik on välja viidud igale tekile, tuletõrjekapid on paigutatud vastavalt reeglitele. Ühte tulekollet peab saama kustutada kahe voolikuga samaaegselt. Süsteemis hoitakse rõhk sees hüdrofoori ja tekipesupumba abil. Süsteemis kasutatakse kolme elektrimootoriga tsentrifugaalpumpa (137m³/t, 9bar), ühte avariipumpa (137m³/t, 9bar), tekipesu pumpa (31m³/t, 9bar) ja 500l mahuga hüdrofoori.
kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina sõidukiiruse aeglustamine ja peatamine. 34. Teehöövli sõidupidurite pneumoajami ehitus, koostisosade ülesanded töötamisel. Rattapiduri kamber, pidurikraan, õhuballooni regulaator, õhuballoon, kompressori rõhuregulaator, kompressor, õhufilter. Õhufiltri ülesandeks on puhastada süsteemi minev õhk. Kompressori ülesandeks on anda süsteemi õhk ja sellele rõhk. Kompressori rõhuregulaator hoiab süsteemis automaatselt vajalikku rõhku ja katkestab õhu andmise rõhul 0,7 - 0,75 MPa ning kui rõhk langeb 0,5 0,6 MPa, siis rõhuregulaator taastab rõhu paakides. Õhuballoonid hoiavad vajalikku õhutagavara. Õhuballooni regulaator hoiab balloonis automaatselt
J-L045 - TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ÜLEVALT ALLA Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatavad materjalid. Keevitamisel kasutatavad gaasid. Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel, lõikamisel, jootmisel ja vajadusel ka kuumutamiseks. Hapnik on gaas, mis soodustab põlemist, kuid iseseisvalt ei põle. Keevitamisel kasutatavate gaaside tihetused 15º C ja rõhul 0,101 MPa (1,013 baari). Atsetüleen. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel põhiline põlevgaas. Teda saadakse kaltsiumkarbiidist, millel terav küüslaugulõhn ja ta imab väga hästi vett. Saadakse teda koksi ja kustutamata lubja sulatamisel elektriahjudes temperatuuril 1900...2300° C reaktsiooniga CaO+3C=CaC2 +CO
õlivoolu osatähtsus süsteemi töötamise ajal on suur ja kasutusel on muudetava tootlikkusega mahtpumbad. Hüdrodünaamilise süsteemi korral on olukord otse vastupidine, siin on oluline õli rõhk, kasutatakse õli kineetilist energiat. Et aga traktori jõuülekanne on seotud pöördemomendiga, on siia otstarbekas valida hüdrostaatiline ülekanne. Jõuülekanne koosneb järgmistest põhiagregaatidest: õlipaak, pump, jahuti, torustik, filter, juhtimissüsteem, üks või mitu hüdromootorit. Pump käivitatakse tavaliselt diislilt ja õli juhitakse torude, voolikute abil kas ühe või mitme hüdromootorini, mis on õli voolusüsteemi ühendatud kas järjestikku või paralleelselt. Õli jahutamine toimub eraldi ringi kaudu, lisaks juhitakse õli alati ka läbi filtri, et eemaldada mehhaanilisi lisandeid ja muid setteid. Pumbad ja üldjuhul ka hüdromootorid on siin kolb-tüüpi; nad on oma ehituselt küllaltki sarnased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
