50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maalim
Õppematerjali autor
sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel. Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli
sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel. Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli
· elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö  ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond · majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi · töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust · teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge · ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid · tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond
• elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond • majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi • töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust • teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge • ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid • tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond
teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond  Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses  Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt
teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond  Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ). Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Ohuks: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses  Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu,
Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid