10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
betibeti
Õppematerjali autor
Isetolmleja. Varjane sügispirn. Rahuldava talve- ja hea haiguskindlusega. 'Pepi' - Vilja värvus roheline või kollane, vilja pinda katab triibuline puna. Viljaliha valge, sulav ja magus, ilma kivisrakkudeta. Valmimisaeg septembrer. Külmhoidlas seisab novembrini. Ei vaja tolmuandjat. Talvekindlus keskmine. Küllaltki haiguskindel. Puu kasvab kõrgusse, mistõttu latv tuleb maha lõigata. Aretatud Eestis Istanduse rajamine Pirnipuu armastab sügava ja sooja põhjaga rammusat savisegust mullamaad, sest ta juured tundivad vähemalt 3-3,5 jalga sügavale maa sisse Puude hea kasvujõu ja saagi saamise eeltingimusteks on väetamine. Puude vahekaugus 3,5-6 m. istutusauk kaevatakse 1m läbimõõduga ja 0,6-0,8m sügavune Istutamine kevadel, enne istutust kärpida juuri. Istutusaugu põhja panna väetisi. Istutamise käigus ohtralt kasta.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Ga
Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb
töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi. Ploom Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtsa. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt
töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi. Ploom Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtsa. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt
........................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus............................................................................................................................15 7.2 Hooldusvõtted...........................................................................................................................16 8. Prunus - perekond ploomipuu........................................................................................................16 8.1 Harilik ploomipuu....................................................................................................................17 8.2 Tuntumad sordid.......................................................................................................................17 8.3 Lõikamine ja hooldus...............................................................................
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid