Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest Platongi kõneleb ?
  • Milline võrreldavate nähtuste omadus on olemuslik ja milline juhuslik ?
  • Kust oli see temas varjatult olnud teadmine pärit ?
  • Mis sellest muutub ?
 
Säutsu twitteris
Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord . Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “ Politeia ”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt:
(epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine
agnoia doxa episteme
(ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise
Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise eripära tõttu. Erinevate olemisvaldkondade ontoloogilise eripära üheks tunnuseks on ka nende võimelisus olla vastavate spetsiifiliste tunnetusvormide esemeks. Olemine domineerib antiikse arusaama kohaselt teadmise üle ja limiteerib teadmise võimalusi. Nii peab ka filosoofias ontoloogia olema epistemoloogia suhtes domineerival positsioonil – teadmise võimalikkuse, vormide ja piiride kohta käivate epistemoloogiliste küsimuste käsitlemine peab sel juhul paratamatult viima ontoloogilise temaatika juurde. Epistemoloogiline problemaatika ei ole veel iseseisvunud, vaid esineb olemisküsimusega läbipõimunult.
Teadmise mõiste. Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku ning anda sellele põhjuslikku seletust, võib Platoni käsituse kohaselt pretendeerida ranges mõttes teadmise staatusele. Platon iseloomustas ideid ühtsete, paljudele üksikutele nähtustele ühiste/üldiste olemustena, seetõttu on teadmine, mis käib ideede kohta, universaalne teadmine, st. see ütleb midagi mitte pelgalt mõne üksiku asja kohta kindlal ajal ja kohas, vaid fikseerib seda, mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on tekkimatud, hävimatud ja muutumatud, nii on ka teadmine nenda kohta paratamatu teadmine, st. fikseerib asja juures midagi sellist, mis on üksnes kindlakstehtud viisil ja ei saa olla teisiti. Kui selline muutumatu olemine on kord adekvaatselt tabatud, peab vastav teadmine jääma sama muutumatult kehtima nagu tema esegi, st. kujutab endast igavest tõde. Teadmise tõesus tähendab Platonil tõeselt oleva (ontoloogilise tõesuse) adekvaatset tabamist teadmises – tõesus epistemoloogilises tähenduses on seatud sõltuvusse tõesusest ontoloogilises mõttes.
Platonist peale jäi kogu traditsioonilise filosoofia ajaloo vältel inimteadmise ja teaduse ideaaliks rangelt universaalse ja paratamatu kehtivusega teadmine. See kujunes teadmise teaduslikkuse normatiivseks mõisteks. Kuna sellise teadmise esemeks sai Platoni järgi olla üksnes idee, viimane on aga tunnetatav vaid puhtas mõistustunnetuses, siis sai Platoni järgi teadmine ranges tähenduses olla ka üksnes puhta mõistustunnetuse resultaat .
Arvamused, mis inimestel kujunevad meeleliselt tajutavast maailmast, peegeldavad vastavalt selle tegelikkuse valdkonna karakteristikuid. Kõigepealt on meeleliselt tajutav maailm Platoni järgi mitte tõelisus, vaid paistvuse valdkond . Seetõttu fikseerivad meeltekogemusele toetuvad arvamused ka üksnes seda, kuidas asjad paistavad, mitte aga seda, mis nad tõeliselt, olemuslikult on. Meelte kaudu kogetud asjad on alati üksikud, individuaalsed nähtused. Järelikult kehtivad arvamused samuti nende üksiknähtuste kohta sellisena ja niivõrd kui kogemus neid inimestele esitab. Arvamused ei saa seega omada sellist ranget universaalsust, mis iseloomustab ideedeteadmist. Meeltega tabatava maailma põhiliseks karakteristikumiks on Platoni ontoloogia järgi selle pidev muutlikkus – asjad saavad kogu aeg teistsugusteks, teisenevad, muutuvad, hävivad. Nii on ka arvamused muutlikud ja ebapüsivad, neil ei saa olla sellist rangelt paratamatut ja igavest kehtivust nagu on ideede-teadmisel. Arvamused on relatiivsed kunagise kogemussituatsiooni suhtes, mille alusel nad kujunesid või kujundati. Kogemused on seejuures alati mõjutatud ka kunatise individuaalse kogeja, konkreetse isiku, kogemushorisondi avarusest või piiratusest. Seetõttu on inimeste arvamused samade asjade suhteski lahkuminevad ja tihtipeale vastandlikud, nii et sõna “arvamus” tulekski kasutada pigem mitmuses – arvamus kui inimlik tunnetusvorm esineb arvamuste paljususe ja vastuolulisusena. Platoni veendumuse kohaselt on ühisele arvamusele jõudmine meeleliselt tajutavate nähtuste kohta seni, kuni inimeste tunnetustegevus jääb üksnes meeletunnetuse tasandile, ülimalt problemaatiline.
Teadmine seevastu on tema arusaama kohaselt üks ja ühtne. Seetõttu usub Platon , et üksnes mõistustunnetuse kaudu on inimestel võimalik jõuda tõelisele ja püsivale konsensuslikule arusaamisele maailmast. Mõistustunnetuse poolt vahendatud ideede-teadmine aitab tema järgi ületada seda relatiivsust, mis iseloomustab kogemusele toetuva tunnetuse kaudu kujunenud arvamusi . Meelte vahendusel meil kujunevad muljed maailmast on igal inimesel individuaalsed. Mõistus on inimese avatus maailma universaalsele olemus-struktuurile, mis eksisteerib temast sõltumatult. Seetõttu on inimesel mõistustunnetuse tasandil võimalik ületada enda individuaalne piiratus ja omada iga teise mõistustunnetuse kandjaga kokkulangevat teadmispotentsiaali. Nagu edaspidi selgub on sellel tõdemusel oluline roll ka Platoni poliitilises õpetuses.
Samas kirjutas Platon ka nn “õigetest arvamustest”, orthe doxa. Algse vastandava kirjelduse kohaselt peaks see väljendus näima sisemiselt vastuolulisena. Et olla “õige” peaks tunnetus tabama ideid, siis ei oleks see aga enam mitte arvamus, vaid teadmine. Kui see aga on arvamus, siis fikseeriks see nähtuste meeltele avatud paistvust ega saaks olla õige. Kuid niisugune käsitlus jätaks Platoni mõistestikku lünga. Meelekogemus võib ju meeleliselt kogetavat nähtust ka ikka kas adekvaatselt tabada või meelepette ohvriks langeda. Platon paistabki “õige arvamuse” mõiste sisse toovat selleks, et eristada adekvaatset meeletunnetust meelepettest. Teadmisest eristab õiget arvamust aga see, et esitades meeltega tajutavat küll adekvaatselt pole see siiski põhjendatud.
Senine Platoni epistemoloogiliste vaadete esitus on osutanud meelekogemusliku tunnetuse – arvamuse – ja mõistustunnetuse – teadmise – vastandlikkusele. Oleks aga eksitus siit järeldada, et Platoni järgi polegi teadmisel üldse midagi pistmist meeltega tajutava maailmaga. Vastupidi – teadmine oli Platoni jaoks enesestmõistetavalt ikka orienteerumise vahendiks maailmas, kus inimene elab. Pöördumine ideedemaailma poole oli ju Platonil algselt motiveeritud just sellega, et tema hinnangul ei olnud meeltega tajutavasse maailma kätketud inimese jaoks piisavalt usaldusväärseid ja kandejõulisi orientatsiooni-aluseid. Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust . Kui aga oli jõutud asjade mõistuspäraste olemuste teadmiseni, siis sai selle teadmise kaudu põhjendada ka oma arusaamu, mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju meeltega tajutavad nähtused Platoni ontoloogia kohaselt oma ideede jäljendused. Nii määratles Platon vahel teadmist ka põhjendatud arvamusena. ( Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu. Ilma selleta võib inimene küll õigesti ütelda, kuidas asjad meeltega tajutavas maailmas on, aga ta ei oskaks ütelda, miks nad nii on, kas see on hea, et nad nii on, ja kas nad peaks nii olema ja kui mitte, siis kuidas oleks asjadel hea olla ja kuidas nad peaksid olema.
Teadmise kujunemise probleem; mõtlemine kui anamnesis. Antud alateema puhul on küsimus selles, kuidas on inimindiviidil võimalik omandada teadmist eelpool kirjeldatud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #1 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #2 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #3 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #4 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #5 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #6 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #7 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #8 Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
doc
Platoni õpetus hingest ja voorustest
22
doc
Platoni õpetus olevast
87
doc
Filosoofia materjale
30
doc
Platoni poliitiline õpetus
32
doc
Keskaja filosoofia
20
docx
Filosoofia p eriood
20
doc
Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
18
doc
Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun