Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Platoni õpetus hingest ja voorustest. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes palub tal vastata küsimusele “Mis on vaprus ?
  • Milles seisneb ihaleva hingejao arete ?
  • Mis ma selle eest saan, et ma kõlbeline olen ?
 
Säutsu twitteris
Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest.
Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles , et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma panija ja liikumiseshoidja ise ka oma liikumise milleltki saama. Selline liikuvate asjade ja nende liikumapanijate ahel kas läheb lõpmatusse või pidi leiduma esimene liikumapanija, mis kas annab ka iseendale liikumise (nii arvas Platon ) või on ise liikumatu (nii arvas Aristoteles).
Platon käsitleb seda probleemi oma hilisteoses “Phaidros” (245c-246a; Platon, Teosed I, lk. 311). Kreekalikule maailmamõistmisele iseloomulikult oli ta seisukohal, et lõpmatusse ei saa liikumapanijate ahel minna, niisiis pidi leiduma üks algus (arche), kust kõik tekkinu pärit on. Too arche ise ei saanud olla millestki tekkinud, sest kui ta oleks millestki tekkinud, siis ei oleks ta algus. See arche pidi olema aga mitte üksnes mittetekkinud, vaid ka hävimatu, sest kui ta häviks, siis ei saanuks enam mitte miski tekkida. Kõik pidi nimelt tekkima arche`est, kui aga arche häviks, siis kukuks kokku kogu taevas ja peatuks kõik, mis on saamises , ja sel ei oleks enam iial millest liikumapanduna uuesti sündida. (245e)
Siit järeldas Platon, et igasuguse liikumise läte on iseennast liikumapanev alge, selline ei saa aga ei tekkida ega ka hävida. Selliseks algeks oligi hing ja hinge olemuseks pidas ta iseenda liigutamise võimet. Keha olemuseks, kui ta on hingestamata, on olla väljast liikuma pandud. Kui aga keha iseennast liigutab, siis on ta hingestatud, st. tegemist on elusolendiga, mida iseloomustabki võime alustada liikumist justkui iseendast, st. olemata selleks millegi välise poolt mõjutatud.
Teises hilisteoses “Timaios”, milles, nagu eelnevalt juttu oli, käsitletakse kosmose tekkimist, kõneletakse ka kosmose hingest. Viimast käsitleb Platon siin algena, mis hoiab liikumises kosmost tervikuna , lisaks aga ka kosmose “mõistuspärasuse” kaaspõhjusena. Kuid erinevalt “Phaidros”`est, kus hinge vaadeldi tekkimatuna, kõneletakse “Timaios”`es sellest, kuidas jumalik demiourgos valmistas maailma hinge. (35a-b) Selleks olevat ta võtnud “materjali” ühelt poolt jagamatust ning alati samana püsivast olemusest (ideed), ja teiselt poolt sellest, mis kehades on allutatud pidevale jagunemisele (meeleliselt tajutava maailma loomus), ning nendest kahest moodustanud segu, mis kujutas endast midagi keskmist, vahepealset kahe esimese alge vahel. Esimest alget nimetatakse antud juhul “samasuseks” (tauton), teist “teisitisuseks” (heteron), kolmandat aga vahepealseks olemuseks, mis on osavõtus kummastki esimesena nimetatust. Need kolm liidab demiourgos seejärel jõuga kokku üheks “materjaliks”, millest ta asub looma kosmose hinge. Sellestsamast luuakse seejärel ka ülejäänud elusolendite, teiste hulgas ka inimeste, hinged . Jõudu peab demiourgos seejuures kasutama aga sellepärast, et alged, millest ta kosmose hinge looma asub, on teineteise suhtes vastandlikud. Kuigi jumalik demiourgos suudab anda nendest algetest moodustatud hingele terviklikkuse ja harmoonia , mis ilmneb kosmoses taevakehade liikumise korrapäras, on see sisemiselt pingestatud terviklikkus ja harmoonia.
Platon tahtis selle müüdiga arvatavasti ütelda seda, et meeltega tajutava oleva valdkonnas (mille kogunimetuseks on tal kosmos ), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus. Näiteks vana inimene on ühelt poolt ju seesama inimene, kes ta lapsenagi oli, teisalt aga ikkagi muidugi mitte päris seesama – ta on seesama ja ühtlasi ei ole seesama. See kuulub liikumise, nii nagu kreeklased seda mõistsid, st. loodusprotsesside olemusse – liikumise protsessis saab asi pidevalt teistsuguseks jäädes ühtlasi selleks samaks asjaks. Liikumine kujutab endast samaks jäämise, identiteedi, ja teiseks saamise, teisitisuse, ühtsust. Kuna Platon mõtles liikumist liikumise arche kaudu, milleks ta pidas lõppeks kosmose hinge, siis omistas ta need liikumise olemuslikud momendid ka liikumise algele. Ühtlasi on selliselt mõistetud hing tal käsitletud ka kõigis kolmes suhtes, nii olemise, samasuse kui ka teisitisuse aspektist , millegi vahepealse ja vahendajana jagamatuse kaudu iseloomustatud ideedevaldkonna ja jagatavuse kaudu määratletud meeltega tajutava maailma vahel.
Alles kosmose hinge valmistamise järel lõi demiourgos viimase sisse kosmose keha. Kuna hing on juhtiv alge, siis luuakse kõigepealt hing, ja seejärel hinge poolt valitsetav keha. Sellega algab järgnevalt kosmose mittekunagi lakkav elu. (36e) Kuna kosmose hing on osavõtus nii meeltega tajutavast maailmast kui ka ideedemaailmast suudab ta mõlemat tunnetada.
Inimhinge struktuur; mikro - ja makrokosmos. Loonud kosmose hinge, valmistab demiourgos sellestsamast materjalist ka jumalate hinged. Jumalate mõiste on antud juhul rakendatud astronoomiliste nähtuste seletamise teenistusse – erinevad jumalad valitsevad erinevate teavakehade üle ja jälgivad, et need oma “seaduspärastelt” liikumistrajektooridelt kõrvale ei kalduks. Mis puutub aga surelike olendite loomisse, siis ei võta demiourgos seda tööd enam enda peale, vaid “delegeerib” selle enda poolt loodud jumalatele.
Eelkõige on siin huvitav muidugi inimeste loomine. Inimene on aga eelkõige hing, mis küll ühineb kehaga , et moodustada surelik elusolend, kuid inimese inimlikkus on Platoni veendumuse kohaselt kätketud mitte tema kehalisusesse, vaid hingestatusesse. Inimese hing olevat loodud samast “materjalist”, millest loodi ka kosmose ja jumalate hinged, kuid vahepeal olevat materjali kvaliteet “allakäinud” ning ka meister ei ole siinjuures enam sedavõrd täiuslik kui kosmose hinge loomise puhul. Antud kujundiga tahtis Platon ilmselt osutada sellele, et kuigi inimesed on kosmost valitseva mõistusliku algega samaloomuselised, ei oma inimhing samasugust täiuslikkuse astet kui on kosmose hingel.
Inimhinge suhteline ebatäiuslikkus ilmneb ka selles, et kehaga ühinemisel tekib temas lisaks mõistuslikule veel kaks surelikku hingejagu. Ettekujutust, mille kohaselt inimese hinge peaks üldse käsitlema erinevatesse jagudesse jagunevana ja mitte ühe ühtse hingena, põhjendas Platon sellega, et inimeses, nagu kogemus meile kinnitab, võivad samaaegselt esineda mitu vastandlikku püüdlust. Näiteks võib inimene tunda suurt janu, kuid sellele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Platoni õpetus hingest ja voorustest #1 Platoni õpetus hingest ja voorustest #2 Platoni õpetus hingest ja voorustest #3 Platoni õpetus hingest ja voorustest #4 Platoni õpetus hingest ja voorustest #5 Platoni õpetus hingest ja voorustest #6 Platoni õpetus hingest ja voorustest #7 Platoni õpetus hingest ja voorustest #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
doc
Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest
22
doc
Platoni õpetus olevast
30
doc
Platoni poliitiline õpetus
20
docx
Filosoofia p eriood
87
doc
Filosoofia materjale
18
doc
Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond
20
doc
Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
32
doc
Keskaja filosoofia





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun