Facebook Like
Hotjar Feedback

Platon (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on see võimalik ?
  • Kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega ?
  • Mis on siis ,,mitteolemine" ?
 
Säutsu twitteris
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine .Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada.
Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju .Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades, kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane, sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga,samuti tegi ta kirjanduslikke,muusikalisi ja maalikatsetusi.Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all.Sokratese surma-aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg.Ta oli sel ajal 28 aastane.Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast.Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses,Kyrenes,Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.Muljed ja teadmised,mis Platon Egiptuses sai,etendasid ta teaduslike ja poliitiliste vaadete kujundamisel tähtsat osa.Sealt saabus ta Kyrene rannikule Aafrikas.Siin puutus ta kokku kreeka astronoomi ja asjatundjaga muusika - akustika alal.Sellele järgnes reis nn Suurde Kreekasse ,mis asus Lõuna-Itaalias.Sellel reisil puutus ta kokku Pythagorase õpetusega.Sealt sõitis ta Sitsiiliasse.387.aastal e.m.a.,neljakümneaastaselt tuli ta Ateenasse tagasi.Saabumise järel asutas ta oma kooli,mis sai nimeks Akadeemia.Seal kasvas ja küpses Platoni suurima õpilase Aristotelese geenius.Peale Akadeemia asutamist käis ta veel kaks korda Sitsiilias.Oma pika eluaja ülejäänud päevad veetis ta Ateenas.Katses poliitiliste sündmuste arengusse sekkuda ja ühiskonda ümber korraldada sai ta kibeda pettumuse osaliseks .
Kui poleks tema töid,mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda,mida nad andsid maailmale,vaid ka endid,mõistaksime halvemini,mis on filosoofia,teadus, kunst ,poeesia, inspiratsioon ,mis on inimene,milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud.Platon lõi ja arendas välja ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist.Ta on filosoofilise idealismi rajaja See hõlmab nii loodust,inimest, inimhinge ,tunnetust,ühiskonnakorda,keelt,kunsti,poeesiat,skulptuuri,maali, muusikat,ilukõnekunsti ja kasvatust.Platoni ande mitmetahulisus on imetlusväärne.Selles põimuvad filosoof ja õpetlane.Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikust-poeedist,dramaturgist.Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes.Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks „ideede teooria“.Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese „ideede“ teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta „Platoni-küsimust“ arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile .2)nende kronoloogia. Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks „Euthyphron“,“Laches“,“Menon“.Hiljem kirjutas ta dialoogid „Pidusöök“,Phaidon“ ja „Riigi“.Veel hiljem ilmusid „Riigi“ ülejäänud raamatud,“Phaidros“,“ Parmenides “. Lõpp-perioodil kirjutatud: “Sofist“, “ Poliitik “,“Philebos“,“Timaios“,“Kritias“ ja „Seadused“.Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised.


Idealism .Õpetus „ideedest“

Isegi need,kes filosoofia ajalugu õppinud pole või on seda pealiskaudselt teinud,kujutavad endale ette või vähem selgelt ette,et idealism on õpetus,mille järgi asjade tõeline olemine pole muud kui mõte,idee,mõiste. Uuel ajal aitas selle kujutluse juurdumisele eriti tugevasti kaasa Hegel . Hegelil on asja olemine ja isegi terve maailma olemus tõepoolest „idee“.Loodus –see on „idee“ olemise teine vorm,ta „teisitiolemine“.Inimühiskonnast ja ühiskondliku inimese teadvusest ei maksa rääkidagi.Need on tollesama „idee“ iseliikumise vormid,“idee“,mis pidulikult sammub mööda teadvuse tõusvaid astmeid,kuni jõuab „absoluutse“ ideeni , selle avanemiseni kunstis,religioonis ja filosoofias.
VI ega ka V sajandil e.m.a. ei näinud ükski kreeklane veel uneski oletust,et olemise olemus on „idee“ selle termini hegellikus tähenduses.Tõsi küll,Elea filosoof Parmenides väitis,et „üks ja seesama on mõte ja see,millest ta/mõte/ mõtleb“,ning mõned filosoofia ajaloolased,eelkõige Hegel,kaldusid seda teesi tõlgendama teesine olemise ja mõtte samasusest,seejuures hilisema idealismi vaimus .Tegelikult väljendus Parmenidese teesi idee,et mitteolemise eksteerimist ei ole lubatav mõelda.Kui me püüame mitteolemist mõelda,on see igal juhul olemas mõtlemise objektina.
Veelgi enam.Olemine ka mitteolemine ei olenud Parmenidese jaoks iseenesest mitte ainult abstraktse mõtlemise kategooriad.“Olemine“-see tähendas asjalist olemist,kehade ja nende omaduste maailma.“Mitteolemine“ tähendas kehade puudumist ehk tühjust. On ainult kehad,tühjust ei ole ega saagi olla . Maailmaruum on hiiglasuur,liikumatu,täiesti täis kera.Selles pole osi,üksikuid asju ega ka tühjust,mis neid üksteisest eraldaks või iseendasse mahutaks nagu tühja kasti.
Niisiis ei tähendanud mõeldava ja mõtte ühtsus Parmenidesel hoopsiki seda ,et igasugune ese on mõte ehk „idee“,vaid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Platon #1 Platon #2 Platon #3 Platon #4 Platon #5 Platon #6 Platon #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anny88 Õppematerjali autor

Lisainfo

referaat Platonist
referaat , platon

Mõisted


Kommentaarid (3)

Mannuuhh profiilipilt
Mannuuhh: väga hea
11:04 12-10-2012
janar500 profiilipilt
janar500: super hea
23:49 11-01-2009
vairis1122 profiilipilt
vairis1122: väga hea
12:27 26-09-2010


Sarnased materjalid

6
doc
Platon
11
docx
PLATON
13
pptx
Platon
87
doc
Filosoofia materjale
20
docx
Filosoofia p eriood
13
doc
Antiik filosoofia
32
doc
Keskaja filosoofia
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun