Platon “Pidusöök” (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Pidusöök

Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri.

Filosoofia

2

docx

Aristoteles “Metafüüsika”

Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, sam

Filosoofia

8

docx

Platoni Pidusöök

osa Platoni dialooge. Esiteks paigutuvad jutustatavad sündmused pidusöögist Agathoni juures mitmesse raami: Platon räägib meile, kuidas Phaleroni Apollodoros räägib, kuidas Kydathena Aristodemos räägib, kuidas Phaidros jt. pidusöögil viibinud kõnesid pidasid; kusjuures Sokratese kõne sees tekib veel omakorda raamjutustus, kui Sokrates räägib, mida Diotima talle rääkinud.[1] Teiseks jutustab Platon (või Apollodoros või Aristodemos) kogu pidusöögi toimumist väga värvikalt. Jutustus algab sellest, kuidas Aristodemos tänava peal Sokratest kohanud ning nad koos Agathoni peole läinud, ning lõpeb sellega, kuidas järgmisel hommikul on kõik kas ära läinud või magama jäänud ning kuidas Sokrates üksi ärkvel on ning kuidas ta „veetis ülejäänud päeva nagu tavaliselt, õhtu saabudes aga läks koju puhkama“ (241[2]).

Kirjandus

1

pdf

Pidusöök

Pidusöök Tekst räägib Agathoni ja Sokratese vahelisest dialoogist. Agathon on just lõpetanud Erose kirjeldamise ning Sokrates hakkab tooma näiteid selle kohta, et ihaldatakse seda, mis puudub ja ei ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud. Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris ta oma vanematelt, emalt sell

Eetika

2

docx

Pidusöök

Pidusöök ( 199c ­ 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et

Filosoofia

2

doc

Platon „Pidusöök“ Aristoteles „Metafüüsika

Platon ,,Pidusöök" Aristoteles ,,Metafüüsika" Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal, seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan +

Filosoofia

2

docx

Platon - Politeia ja Pidusöök

Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal

Filosoofia

60

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

-eesmärgid (telos)  Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne  ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad)  Erinevad arusaamad:  Epikuurlased  Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede  Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au)  Eeldused:  Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus  head sõbrad (nende ringis)

Filosoofia

Kommentaarid (0)