Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

PLASTMASSIDE   Triin Teppe 
Tallinn
KASUTAMISMAHUST 2016
PLASTIKUTE TOOTMINE
SISUKORD
 Plastmassidest üldiselt
 Kasutusvaldkonnad
 Pakendamine
 Ehitus
 Tarbekaubad
  Elektroonika
 Autotööstus
 Põllumajandus
PLASTMASSIDEST ÜLDISELT
  Plastmassid  on ained, mida saab kergesti venitada ja 
valada vormi. 
 Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud 
kemikaalidest.
 Plastmassid on üks  polümeeride  vormidest.
 Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses 
leiduvatest polümeeridest.
 Esimene täielikult  sünteetiline  plastmass oli  bakeliit
mille  leiutas  1907. aastal USA  keemik  Leo Baekland.
 On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei 
lagune.
 Enim kasutatav  plastik  maailmas on  polüetüleen .
 MÜRGINE
KASUTUSVALDKONNAD
 Pakendamine
 Ehitus
 Tarbekaubad
 Elektroonika
 Autotööstus
 Põllumajandus
PAKENDAMINE 40%
 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 
18% kottidena,27% moodustavad mitmesugused 
vormitud tooted ja 27% pudelid.
 Ameerika plastpudelite peale kulub aastas nii palju 
naftat,et selle eest saaks sõita 1,3mln autot.
 Kasutatakse, sest toit säilib kauem,on kerge ja 
turvaline.
EHITUS 20%
  Isolatsioon -hoiab hästi sooja, väldib lekkeid, 
võimaldab majapidamistel energiat säästa.
Vasakule Paremale
Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #1 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #2 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #3 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #4 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #5 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #6 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #7 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #8 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #9 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #10 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #11 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #12 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #13 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #14 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #15 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #16 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #17 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #18 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #19 Plastmasside kasutamismahust-Plastikute tootmine #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triin Teppe Õppematerjali autor
Antud esitlus sisaldab järgnevaid teemasid:
Plastmassidest üldiselt
Kasutusvaldkonnad
Pakendamine
Ehitus
Tarbekaubad
Elektroonika
Autotööstus
Põllumajandus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Materjalide kaardistus

................................................................................6 2.1.1 Klaasi ajalugu.............................................................................................................7 2.1.2 Klaasi omadused........................................................................................................7 2.1.3 Klaasi saamine...........................................................................................................7 2.2 Plastmass...........................................................................................................................8 2.2.1 Täiteained...................................................................................................................8 2.2.2 Plastide mehaanilised omadused................................................................................8 2.2.3 Plastmassi ajalugu............................................................................

Materjaliõpetus
thumbnail
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

............ 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3

Kategoriseerimata
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

............ 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3

Ehitus
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele

Baas Logistika
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele

Logistika alused
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid Ribosoomid Valkude tootmine (rakuvabrik) Endoplasmaatiline Rakusisene transport retiikulum Golgi kompleks Golgi kompleksist pärinevate ainete pakkimine nende rakust väljaviimiseks Lüsosoomid Raku seedeorgan, mis valmistatakse Golgi kompleksis, moodustavad väikesed põied, mis sisaldavad nii rakusisest kui ka - välist materjali ja lagundavad oma ensüümide abil toitaineid

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun