Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi.
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna
Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained Plastid ● Plast koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest ja säilivust pikendavast ainest. ● Liigitatakse termoplastideks ja reaktoplastideks. ● Plastid on odavad, kerged, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. ● Head omadused on painduvus, elastsus ja sitkus. ● Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemal temperatuuril, vananevad aja jooksul. Kiudained ● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ●
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik
35. Polükondensatsiooni teel moodustuvad kondensatsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle järgi, et ahelas on „võõras aatom” („võõrad” aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku).Nt vesi, vesinikkloriid. 36. Plastmassid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer. Lisaainete kogus võib vahelduda alates mõnest promillist kuni pooleni plastmassi koostisest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Plastmass ei ole üks aine, vaid kogum erinevatest ainetest, mille omadused varieeruvad 37. Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid- materjali omaduste modifitseerimine ja
Kuigi plastide omadusi on erinevate lisandite ja keemiliste reaktsioonidega võimalik suhteliselt hõlpsasti muuta, kuuluvad nende ühiste karakeristikute alla väike tihedus, head elektri- ja soojusisolatsiooniomadused, püsivus atmosfääri ja keemiliste reagentide suhtes, suur mehaaniline tugevus. Plastidele iseloomulike omaduste peamiseks põhjuseks on polümeerne ehitus. Plastide oluline eelis teiste sarnaste materjalide ees, on nende lihtne töödeldavus. Kuigi plastmassid koosnevad reeglina erinevatest ainetest nagu sideaine, plastifikaatorid, täiteained, pigmendid jt, tuleneb plastide nimetus enamasti kasutatavast sideainest. Näiteks polüvinüülkloriidi (PVC) põhiline koostisosa ongi sideaineks olev polümeer PVC [3]. Lisandeid, mis annavad plastidele parema painduvuse, elastsuse ja venivuse (näiteks linaõli ja dibutüülftalaat) nimetatakse plastifikaatoriteks. Stabilisaatorid on
Tehnika ajalugu 21.12.2011 Tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid · Tehismaterjal materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse · Sünteetiline materjal tehismaterjali alaliik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming Kasutusalad · Liimid · Pinnakatted · Plastmassid · Kunstnahk · Tekstiilid · Värvained Liimid ja liimimine · Liimitavad pinnad karedus, hüdrofiilsused ained ja hüdrofoobsed ained · Liimide liigid pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine)
toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill,
Kõik kommentaarid