suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse mutest iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Joonis 1. Hammasülekanne 1.3 Diferentsiaal 1.3.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Teisest küljest on satelliidid sisehambumises liikumatu hammasrattaga ning pöörlevad koos raamiga ümber keskratta. Vedav lüli Vedavaks lüliks võib planetaarülekandes olla kas keskratas või siis raam. See võimaldab ülekande ühe ja sama skeemi juures saada erinevaid ülekandearve. Lihtsaimal
· ringjoonelise profiiliga konstruktiivse kujunduse järgi · lahtised hammasülekanded · kinnised hammasülekanded ringkiiruse järgi · väga aeglasekäigulisteks ( ringkiirus alla 0,5 m/s ) · aeglasekäigulisteks ( ringkiirus 0,5-3 m/s ) · keskkäigulisteks ( ringkiirus 3-15 m/s ) · kiirekäigulisteks ( ringkiirus üle 15 m/s ) 5.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Teisest küljest on satelliidid sisehambumises liikumatu hammasrattaga ning pöörlevad koos raamiga ümber keskratta. Planetaarülekande astmete- ja ülekandearv Planetaarülekanded võivad olla ühe- ja mitmeastmelised ülekandearvuga kuni 1000 ja rohkem. Planetaarülekanne
, 3. ja 4. 7 8 19. Tutvu arvutiprogrammi või Online-animatsioonide abil käiguvahetuse elektromagnetklappide ja siibrite tööpõhimõttega. Nimeta joonisel tähistatud detailid! NB! Käiguvahetuse hüdraulika juhtimise animatsioon on tehtud samast käigukastist, mida on käsitletud peatükis Mehaanika / Planetaarülekanded. Lintpiduri (B1) juhtimise kolb Käiguvalikusiiber Käiguvahetussiibrid Käiguvahetuse elektromagnetklapid Rõhuakud 20. Vaata ülalolevat joonist! Milliste käikude korral ei kasutata elektromagnetklappe?
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema
hammaslatist. Hammasülekandega kantakse üle pöörlevat liikumist või muudetakse see kulgevaks liikumiseks. Võimalik on muuta ka kulgev liikumine pöörlevaks liikumiseks. Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Hammasülekanded jagunevad · silinderhammas ülekanded · koonushammas ülekanded · hüpoidülekanded · hammaslatt ülekanded · kruvihammas ülekanded e. tiguülekanded · planetaarülekanded Hammasülekande eelised: · kõrge kasutegur ( kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne (muutumatu) ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. Hammasülekande puudused · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. Rihmülekanded
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi k
Ei ole nii hea kui väiks olla!
Kõik kommentaarid