Planeetide kaaslased (0)

Keskkool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Planeetide kaaslased

Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel, kõige rohkem kaaslasi on Jupiteril.

Maa Kuu, Marsi Phobos ja Deimos, Jupiteri Ganymedes ja Io, Saturni Titan , Uraani Triton.

Marsil on 2 kaaslast , ebakorrapärase kujuga Phobos ja Deimos. Hallid kuud on täis erineva suurusega kraatreid ning Phobosel leidub ka kuni 90 meetri sügavusi vagusid. Phobos teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi, jättes mulje, et kuu liigub taevas läänest itta. On oletusi, et Marsi kaaslased on tegelikult planeedi poolt külgehaaratud taevakehad ning on tekkinud mujal.

Jupiteri kaaslane Io on teadaolevalt vulkaaniliselt aktiivseim taevakeha , mis on põhjustatud Jupiteri mõjudest. Io pinnal on palju mägesid, millest mitmed ületavad Mount Everesti. Kõige suurem kaaslane on Päikesesüsteemis on Jupiteri Ganymedes, tema paksu pinnajää all usutakse olevat vedelast veest koosnev ookean. Europa on Jupiteri kuudest väikseim, pind on väga sile ja detailideta. Europa puhul võib tegu olla külmunud ookeaniga. Callisto pind on äärmiselt kraatriterohke ja väga vana, jääkoores võib märgata kraatreid.

Saturnil on rohkesti kaaslasi, neist märkimisväärseimad on Titan, Japetus ja Rhea . Titan on ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on atmosfäär . Titani pind on üldiselt sile ja geoloogiliselt noor, klimaatiliselt sarnaneb kuu Maaga, esineb vihma ja tuult ning pinnavorme nagu liivaluited, jõed , järved ja mered (ilmselt täidetud vedela etaani või metaaniga). Japetusel esineb ekvaatorisarnane joon, mis planeeti ligikaudu poolitab. Japetusel on palju kraatreid, ta koosneb peamiselt jääst ja on kujult ebasümmeetriline. Rhea on peamiselt jääst koosnev taevakeha, pinnamoelt on ta sarnane enamikele kuudele oma rohkete kraatritega.

Triton on Neptuuni suurim kuu. Triton on ainuke kaaslane, mis pöörleb oma planeediga vastassuunaliselt. Tritonit katab jääkiht ja ta on geoloogiliselt aktiivne. Usutakse, et Neptuun tõmbas Tritoni oma orbiidile ning kuu on tekkinud mujal.

Väljaspool Pluuto orbiiti on näha võimalikku kümnendat planeeti (kui Pluuto kaasa arvata) Sednat.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

lühiuurimus planeetide kaaslaste teemal. iga suurema planeedi kaaslased.

planeedid kaaslased planeetide kaaslased kuud kaaslane kraatreid neptuun

Sarnased õppematerjalid

pptx

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan)

Füüsika

doc

Referaat: Planeetide kaaslased

........................................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu......................................................................................

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult

Füüsika

docx

Astronoomia

diferentsiaalne pöörlemine, tuuma peal asub põhiline osa alusel juba enne, kui see teleskoobiga avastati. Le planeedist. Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 a. Läbimõõdult on Io Neptuun meie Päikesesüsteemi planeetide seas suuruselt Lähim Jupiteri kuu, ainus, kus pole vett. Keskmine neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles Maast pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, Pinnavärvus peamiselt punakasoranz, Io peal on 7 see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind · sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum · esinevad rõngad ja arvukad kaaslased · väike tihedus 5

Füüsika

doc

Nimetu

Suuremad planeetide kaaslased 1. Saturni kaaslased Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes

Kategoriseerimata

doc

Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased

Heledamad alad on tihedasti täis vagusid, need on 5-15 kilomeetrit laiad ja kuni sada meetrit kõrged. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kuskil üle kilomeetri. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 km ja laius kuni 250 km. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. Ganymedeselt on leitud ka magnetväli, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest (albeedo 0,2). Tema päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid

Füüsika

Rohkem sarnaseid