Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja
................. 8 2 Sissejuhatus Plaatina on haruldane metall, mille avastasid hispaania konkistadoorid Kolumbias XVII sajandil. Leitud metall nägi väga hõbeda moodi välja ja seetõttu nimetati see hõbedakeseks (hisp. k. plata hõbe). Kuid selle omadused erinevad hõbeda omadest oluliselt hulga vastupidavam, raskem, kõrge sulamistäpiga. Plaatina töötlemine on keerukas ja kulukas, seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud. 3 Üldiselt Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on
Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o
PLAATINA Põhiandmed • Sümbol – Pt • Aatomi mass – 195.084 • Elektronide ja prootonite arv – 78 • Järjenumber – 78 • Neutronite arv - 117 • Sulamistemperatuur - 1768.3 °C • Keemistemperatuur - 3825 °C • Hind – u 26 eur/g Ajalugu • Sõna plaatina tuleneb hispaania keelsest sõnast platina, mis tähendab ingliskeelses tõlkes ‘’Little silver of the Pinto River.’’ • Selle avastas Antonio de Ulloa aastal 1735. Kus seda leiab? • Lõuna- Aafrika • Venemaa • Kanada • USA • Zimbabwe Kasutus • Ehted • Hambaravi • Elektroonika • Klaas Statistika • Plaatina lahustumine happes • Plaatina vastupidavus
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas
Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine
Plaatina(Pt) Avastuslugu. Tuntud kaugest minevikust. Ameerika asukad töötlesid juba 100 aastat e.m.a. Nimetati platina(hõbedakene) järgi. avastatipeale reisilt saadud kullapesemist, kus eraldati kullast plaatina. arvati, et tänu sellele, et plaatina ja kulla tihedused on lähedased, saab kulda võltsida. Valekulla vältimine. Omadused. Väärismetall Värvus: Hõbedane Tihedus: 21,45 g/cm3 Sulamistemperatuur: 1770 kraadi Keemistemperatuur: 3827 kraadi Prootonite/elektronide arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Kasutusalad. Leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Ehted(kihlasõrmused) Tooraine autotööstuses,
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad.....................................................
Kõik kommentaarid