Plaatina (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Referaat plaatina

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006  1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas

Keemia

17

pptx

Plaatina

Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o

Keemia

4

doc

Plaatina - refeaat

Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine

Keemia

9

docx

Plaatinametallid

Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. Raili Silluste Page 3 Plaatina Avastamine Eheplaatina on inimkonnale tuntud juba ammu. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärit kulesemetes oli plaatina sisaldus kõrge. Vana-Roomas loeti plaatinat aga plii erimiks

Tehnomaterjalid

12

docx

Plaatina

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad.....................................................

Materjaliõpe

11

doc

Metallid

........................................................................................................................ 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega ja mitmete eriomadustega. Sinaka helgiga osmiumitükki ei mõjuta ükski hape ega leelis. Kollaka helgiga läikiv iriidium on habras (tugeva vasaralöögiga võib metallitüki purustada kildudeks), talub aga õhus kuumutamist kuni 2300 °C. Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine

Füüsika

3

docx

PALLAADIUM

Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Hyde Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult

Keemia

22

pptx

Plaatina

Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja

Keemia

Kommentaarid (0)