Tallinna
Laagna Gümnaasium
Pjotr Tšaikovski
lavamuusika
Referaat
Veronika Tšehhojeva
11B
Tallinn
2014
Tšaikovski lavamuusika
Pjotr
Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober
1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja . Tšaikovski oli üks
vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn.
psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui
tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri
kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja
õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas
tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja
väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt
võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu.
Helilooja on loonud 6
sümfooniat (I sümfoonia g- moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia
f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia
h-moll “Pateetiline” 1893.aastal), programmsümfoonia “Manfred”
1895.aastal, avamäng-fantaasia “ Romeo ja Julia ” 1869.aastal,
avamängu “1812.aasta” 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid
“Torm” 1873.aastal, “Francesca da Rimini” 1876.aastal ja
1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2 Sissejuhatus Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise zanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tsaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele.
.............................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiiliks oli romantism, mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tsaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta
Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Kõik kommentaarid