m3- topsi mass m4- topsi ja märja pinnase mass m5- topsi ja kuiva pinnase mass w- veesisaldus d- kuivmahumass Järeldus Katsetatud täiteliiva suurim kuivmahumass d,maks=1,966 g/cm3, mis saavutatakase optimaalse veesisalduse wopt=8,3% protsendi puhul. Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise intstituut Ehituskontstruktsioonide õppetool Töö nr: 5 Töö nimetus: Pinnase tihendusteim Teimi kuupäev:28.10.2008 Üliõpilane: Esitamise kuupäev: 11.11.2008 Arvestatud: Õppejõu märkused:
Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega
plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole võimalik ja moment ei suurene, küll aga deformatsioonid (sh. ristlõike pöördumine) järjest suurenevad. Viimane joonis iseloomustab täieliku plaste liigendi tekkimist tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 9/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Pingejaotus ebasümmeetrilise ristlõike puhul plastse liigendi tekkimisel järk-järgulisel koormamisel: a-a) Pinged alumises kius jõuavad voolavuspiirini fy - elastne staadium b-b) Pinged ülemises kius jõuavad voolavuspiirini - elasto-plastne staadium
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d
Neljalabalised on töös püsivamad, vibreerivad vähem ning tagavad pinna parema puhtuse. Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda
Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 41500 lammast (tabel 1). Lammaste arvu langus on põhjustanud olulise lambaliha ja lambavillatoodangu languse, mistõttu lambaliha on kaupluse lettidelt kadunud ja paljud villavabrikud on pidanud oma töö lõpetama. Lammaste arvu languse põhiliseks põhjuseks oli tootmise madal tasuvus ja põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses. Muidugi takistasid lambakasvatuse arengut toodangu realiseerimise probleemid. Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 01.01.) Aasta Lammaste ja Lammaste Toodetud Toodetud kitsede arv arv lamba ja lambavilla
Soojuse eemalejuhtimiseks kasutatakse jahutussüsteemi, mida on kasutusel kaks: õhkjahutussüsteem ja vedelikjahutussüsteem. Kõige sobivama soojusreziimi tagab mootorile vedelikjahutussüsteem. Ülekuumenenud mootoris suureneb detailide kulumine, võimalik on kolbide kinnikiilumine silindritesse. Ülejahutatud mootoris kütus aurustub halvasti, ei sütti korralikult ega põle täielikult. Mootori töö on normaalne ja ökonoomne ainult kindlal temperatuuril (90...95°C). Vedelikjahutussüsteemis ringleb vedelik nimetusega antifriis so külmumiskindel vedelik. Antifriis on kasutatav aastaringselt. Sügisel enne külmade tulekut tuleb kontrollida antifriisi tihedust , mis meie kliimas peaks olema 1070 kg/m³. Kui vedeliku tihedus on sellest väiksem lisatakse kontsentraati ja kui suurem siis destilleeritud vett. Antifriisi kasutusaeg on kolm aastat
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Kõik kommentaarid