Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka
Kõik kommentaarid