R=0 (takistus takistussalvel) Jrk nr v, Hz ω=2*π*v, s^-1 Ie, mA UCe, V ULe, V 1 100 628 0.48 1.43 0.01 2 250 1571 1.36 1.51 0.10 Voolutugevus 20 3 400 2513 2.44 1.69 0.28 4 550 3456 4.08 2.02 0.65 18 5 700 4398 6.92 2.69 1.40 16 6 800 5027 10.48 3.56 2.42 7 850 5341 13.42 4.20 3.28 14 Voolutugevus, mA 8 875 5498 14.82 4.58 3.78
NÜÜ OMEGA I UCE 650 4084,07 3,02 1,495 675 4241,15 3,28 1,567 700 4398,23 3,64 1,673 725 4555,309 4,02 1,777 750 4712,389 4,45 1,902 775 4869,469 5,01 2,064 800 5026,548 5,6 2,235 Loe mind 825 5183,628 6,33 2,445 850 5340,708 7,13 2,676 875 5497,787 8,17 2,969 900 5654,867 9,24 3,263 925 5811,946 10,47 3,594
Jrk. Nr. f (Hz) =2f 1/s Ie mA Uce V Ule V R=0 1. 100 628,32 0,26 2,38 1,37 2. 200 1256,64 0,39 2,68 1,66 3. 300 1884,96 0,47 2,97 2,11 4. 400 2513,27 0,78 3,70 2,96 1,80 5. 500 3141,59 0,54 3,38 2,14 6. 600 3769,91 1,24 5,01 3,39 1,60 7. 650 4084,07 1,56 5,36 5,55 1,40 8. 700 4398,23 0,88 3,40 3,25 1,20 9. 750 4712,39 0,66 3,08 2,71 1,00 10. 800 5026,55 0,65 3,09 2,63 11. 850 5340,71
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool.
1. Kirjeldada magnetelektrilise, elektromagnetilise ja elektrodünaamilise mõõteriista ehitust ning tööpõhimõtet. 2. Milline on volt- ja ampermeetri sisetakistus ning kuidas ühendatakse need mõõteriistad vooluringi? 3. Kirjeldada ampermeetri lülitust voolutrafoga ja -sundiga. 200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis 5 ja mille poolest erineb selle ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolu
Samm ±35Hz R= 0 R= 50 Jrk nr , Hz = 2, s¹Ie, mA Uce, V Ule, V Jrk nr 1 1608 10103,36 4,98 1,271 2,111 1 2 1573 9883,45 5,39 1,404 2,230 2 3 1538 9663,54 5,87 1,563 2,370 3 4 1503 9443,63 6,42 1,745 2,528 4 5 1468 9223,72 7,08 1,967 2,718 5 6 1433 9003,80 7,85 2,229 2,936 6 7 1398 8783,89 8,75 2,544 3,190 7 8 1363 8563,98 9,76 2,904 3,467 8 9 1328 8344,07 10,85 3,311 3,753 9 10 1293 8124,16 11,81 3,697 3,975 10 11 1258 7905,69 12,38 3,982 4,045 11
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline
Kõik kommentaarid