1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise relvastuse piiramine (SRP1, pidi jägnema ka SRP2 jäi ära) Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümboliks Eur kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e Helsingi protsess. Oluline
Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". See koosnes 3 osast: I - Euroopa julgeolek, kinnitati euroopa riikide piiride vääramatust. II majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö. III koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas. See andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ( OSCE)
saab kiirelt kohale toimetada. 1945 Usa ja1949NSVL 1.tuumapomm. Usa1952 ja NSVL 1953 vesinikpomm(UK ja HIIna saavad ka endale) 1972 kaks kokkulepet: 1) raketitõrjesüsteemide rajamine lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks. 2) strateegilise relvastuse piiramise leping ehk SRP või SALT kumbki pool külmutab järgmiseks 5 aastaks oma strateegiliste kandurite (rakettide ja pommitajate) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärsel) tasemel kummalgi 2400 ühikut . esimest korda hakati relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle läbirääkimisi pidama 1973. aastal tulemusteta 1977 tegi USA Nõukogude Liidule ettepaneku hakata strateegiliste kandurite arvu vähendama. SRP-2 (SALT-2) valmis 1979. aastal kumbki pool pidanuks oma strateegiliste kandurite arvu vähendama 1985. aastaks 2400-lt 2250-le. Samal aastal viis Nõukogude Liit oma väed Afganistani ja USA jättis lepingu ratifitseerimata 1981. a. USA presidendiks saanud R
Pingelõdvendus. Detente 1. Põhjused · 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oli kommunismi levikule maailmas küll ägedalt vastu seistud, tegelikult polnud aga suudetud midagi ära teha. Tooge näiteid! · Nõukogude Liit näis tugevamana kui kunagi varem. Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng
Kõik kommentaarid