Pingelõdvendus. detente (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Pingelõdvendus

1972.a. kirjutas Nixon Moskvas alla kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti. Esimene puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist. teine kokkulepe käsitles strateegilise relvastuse piiramist (mõlemad riigid jätavad oma tuumarelvade kandurid praegusele tasemele- 2400 ühikut mõlemal). Sellele nn SRP-1 lepingule pidi järgnema ka SRP-2 mis oleks veelgi vähendanud kandurite hulka. SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid

Ajalugu

3

docx

Külm sõda

1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas. Afganistani sõda 1979-1989 1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt PINGELÕDVENDUS 70ndad Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente. NSVL-USA 1969 Nixon presidendiks. Ameerika on huvitatud suhete parandamisest. Washingtoni ja Moskva läbirääkimistel tuli jutuks strateegilise relvastuse piiramine ja omavahelised suhted. 1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut

Ajalugu

3

doc

Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda

majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga ­ Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA hakkas parandama suhteid NSVL ja Hiinaga. Selle tagajärjel lahkusid nad Vietnamist, paranes suhe Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e. Helisingi protsess. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Läänesuhtumine muutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö nõrgendab kommunismi, asusid lääneriigid sellise nõupidamise kokkukutsumist toetama.EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi

Ajalugu

1

docx

Kahepooluseline maailm

Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale kiirelt arenema, kaubavahetus kasvas 5a ning Iraan kuulutati islamivabariikix.80.a astus Iraan 5kordsex.Ühendr. välispol. Muutis 69.a presidendiks sõtta naaberriik Iraagiga. Sõda kestis 8.a. valitud Richard Nixon. Thatcherism Suurbritannias: Kujunenud Helsingi protsess: Pingelõdvenduse sümb Eu rahulolematus viis 79.a valimistel võidule kujunes Eu julgoleku ja koostöönõupidamine e konservatiivid. Peaministrix sai Margaret Thatcer, Helsingi protsess. Pingelõ edenedes hakkas Lä kes lubas lõpu teha sots. Võimutsemisele Suurbri. suhtumine muutuma.73.a juulis helsingis alanud Ta viis oma otused ellu karmi käega. Thatcher võitis nõupidamisel oli 3 etappi. 1.etapis osalesid välismin. kokku 3 valimised

Ajalugu

4

doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

maailmas keskmiselt Kommunistliku võimu kehtestamine: *moodustati Ajutine Valitsus kommunistidest *ümberkorraldused- maareform, sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine *korraldati valimised- moodustus rahvarinne, kom. juhtpositsioon *alluti Moskva korraldustele *natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus * likvideeriti opositsioon valitsusest 1953 Beria NSV L juht - toimus pingelõdvendus- lasti maha 1953 Nikita Hrustsov NSV Liidus võimul- algab ühiskonna teatav liberaliseeerimine 1947 ÜRO otsustas Palestiinas elanud juutidele luua riigi Iisraeli ja Paletiinas elanud araablastele luua Palestiina riigi. 1948 kuulutati välja Iisrael. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama. Juudid olid edukad. Iisraelile vallutati juurde veel killuke Jordaaniat. KOREA SÕDA Aeg: 1950-1953 Osalejad: Põhja- Korea (kommunistid)- NSV L ja Hiina vs Lõuna- Korea

Ajalugu

8

docx

„KAHEPOOLUSELINE MAAILM“

KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „KAHEPOOLUSELINE MAAILM“ KOHTA (TEEMAD 37-42) 1.Seletage mõisted: détente, stagnatsioon, Helsingi protsess, Watergate’i skandaal détente – pingelõdvendus, võidurelvastumise pidurdamine. Stagnatsioon - seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis?

Ajalugu

14

docx

Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal

Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus:  Võidurelvastumine  Vastastikune propaganda  Spionaaž, luure  Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO)  Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus  USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas  Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P Berliini

Ajalugu

18

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

täielikust vallutamisest ei kõigutanud. o Khmeerid põgenesid ning alustasid sõjategevust Vietnamiga džuglialadel. o Lisaks töötas Vietnami vastu ka moodustunud organisatsioon mille eesmärgiks oli Kambodžas demokraatia taastamine. Aka: NSVL toetas Vietnamit ja Hiina Kambodžat. 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni?  Lääne-Saksamaa poliitika 1970. algul – o Hakati normaliseerima suhteid Ida-Saksamaa, NSV Liidu ja ka teiste sotsialismimaadega. o 1970. aastal sõlmiti NSVL ja Poolaga nn idalepingud, mis tunnistasid SDV idapiiriks Oder- Neisse jõge.

Ajalugu

Kommentaarid (3)