1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". See koosnes 3 osast: I - Euroopa julgeolek, kinnitati euroopa riikide
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev SALT-1
1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli
Soome aga ka keeldus abist. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli
moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded)
rahareformi, kaheks: 4 de-: 1. Saksamaa LV, Demokratiseerimin pealinnaks Bonn e 2. Saksamaa DV, Demilitariseerimine pealinnaks Berliin Demonteerimine Denatsifitseerimine 2. Berliini 1961 Saksamaa LV – Berliin Enamik sakslasi Berliini müür, kriis + Saksamaa DV nägid Lääne- raudne eesriie sai Berliinis paremat tegelikkuseks elatustaset,
1972. aastal sõlmitud SLV ja SDV suhete aluste leping kinnitas, et lepinguosaliste suhted rajanevad erineva sotsiaalse süsteemiga riikide rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. NL sai oma tahtmise. 31. Millist perioodi maailmaajaloos nimetatakse detente'iks? Ida-Lääne suhted 1970ndate algul. Mõlemad pooled olid leppinud Euroopas valitseva status quoga. NL ja Prantsusmaa, SLV ja NL, SLV ja SDV, USA ja NL(relvastiku piiramine SALT 1). Lähenemise tipuks sai Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. 32. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida-
Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. 2. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. 3. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1. Berliin 2. 1958-1961 3. SDemokraatlikV ( NSVL) ja SLiitV (FRA, GBR, USA) 4. Kumbki pool ei tunnistanud teineteist, NSVL tahtis kogu GERi aga ei saanud oma tahtmist. 5. Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989. Kuuba kriis 1. Kuuba 2. 1962 3. Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F
1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963
eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. 3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni 4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki
sellesse ka Hiina. 3. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess pingelõdvenduse sümbol · 1966. aastal esitas VLO ettepaneku korraldada Euroopa julgeoleku probleemide arutamiseks nõupidamine. Lääs lükkas selle tagasi. · Lääneriikide ja NSVL vahendajana läbirääkimiste ettevalmistamisel etendas Soome president Urho Kaleva Kekkonen · 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi: Esimeses, mis toimus 1973 Helsingis, osalesid välisministrid Teises etapis, mis kestis 1973. aastast 1975. aastani Genfis, osalesid diplomaadid ja eksperdid, kes pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle. Küsimus otsusati ära vaid siis, kui kõik osapooled sellega nõustusid. Kokku olevat Genfis toimunud 2341 istungit ja iga päev kirjutatud täis
1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07- 01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse
sekkuda ja seal kord taastada. × Marshalli plaan (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $. × VMN (1949) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks NL ja IdaEuroopa riikide majanduslik koostöö. × VLO (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon. Ajendiks SLV taasrelvastumine ja NATOsse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu. × NATO (1949) PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon. Sõjaline liit, mille eesmärgiks oli NL sõjalise ekspansiooni peatamine. 1 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda
relvastuse osas üle trumbata. Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega arenes ka teadus. Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse (kaugmaaraketid), mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus. USA oli esimene, kes leiutas tuumapommi, viis inimese kuule ja esimese inimese avakosmosesse. NSV Liitud õnnestus aga viie esimene tehisobjekt kosmosesse ja samuti ka inimese. Leiutati aatomrelv, keemiline relv ja bioloogiline relv. Tuumakatsetused, mis tehti relvade katsetamiseks, tekitasid ökoloogilisi ja eetilisi probleeme. Võidurelvastuse piiramine 1958.a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle. 5.a.pärast jõuti kokkuleppeni katsetused maa peal, vees ja õhus keelustada. Seega ei tähendanud Moskvas 1963.a.sõlmitud tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata
*dissident-inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. *stagnatsioon-seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. *gerontokraatia-oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast nt:Gorbatsov *VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon, Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit *NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed:USA, Kanada, SB, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal *Breznevi doktriin-Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tsehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani
NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi '75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE, mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Breznevi doktriini (1968 Tsehhi
desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa · 22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis
USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline blokk), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island ning USA ja Kanada 1955 loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu
sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9
o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh
Mõlemad ÜROsse. NKLi ja L-S suhted head, Saksad Breznevi võõrustaja Helmut Schmitd. · NKLi ja Lääneriikide suhete paranemine USA ja NKL: Takistuseks Vietnami sõda ja Kuuba kriis. 1969 saab USA presidendiks Nixon- otsustab suhteid parandada. 1972 Nixon Moskvas, esimene külastus pärast 2.MSi. 1972 SRP-1 leping- lepiti kokku võidurelvastumist piirata- edukas. 1979 sõlmitaks SRP-2, seda ei rakendata ellu. · OSCE Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1972-75 a. Soome oli algataja. Presidendiks Kekkonen. 1975 Helsingi tippkohtumine- kohal kõik Euroopa riigid ja esindajad va Albaania. Helsingi lõppdokument, 3 korvi: 1)Piirid-Lääneriigid tunnistasid piire, mis oli saavutatud pärast 2.MSi (ei tunnustatud okupeerimist). 2)Majanduse ja kultuurialane koostöö 3)Inimõigused NKL oli 1 ja 2 nõus, 3 peaaegu.
Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani
sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 2.3. NATO asutamine: 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania).
1980.aastatel ühinesid Euroopa Ühendusega Kreeka (1981) ning Hispaania ja Portugal (1986). Nende liitumise eelduseks oli diktatuurirežiimide likvideerimine 1970.aastatel ning demokraatia kujunemine. Pärast kahe Saksamaa ühinemist liitusid 1990 EÜga ka endise Ida-Saksamaa alad. (Euroopa Ühenduse struktuur ja sisemine areng: 12 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid moodustasid Euroopa Nõukogu. See 2 – 3 korda aastas regulaarselt koos käiv organisatsioon arutas ja kooskõlastas Euroopa Ühenduse sise- ja välispoliitika põhimõttelisi küsimusi. Euroopa Nõukogu eesistuja vaheldus iga poole aasta tagant. Kooskõlastavaks organiks alates 1967.aastast oli Ministrite Nõukogu, mis koosnes sõltuvalt arutatavatest probleemidest liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest (nt põllumajandus-, välisministrid jne). Ministrite Nõukogu kooskõlastas liidu igapäevapoliitikat.
Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk oli eelnevaga sama. · NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). 3 · NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega
tuumarelva rakettide ja pommituslennukite arvu saavutatud tasemel, kumbki pool 2400ühikut. Pidi järgnema SRP2 –oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. 1973.a ,aga USA ei nõustunud sellega kuna NSVL oli alustanud sõda afganistanis. 6. Mida kujutas endast nn Helsingi protsess? Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Euroopa riikide juhid hakkasid koos käima. 7. Millal kirjutati alla Euroopa Julgeoleku-ja koostöönõupidamise Helsingi lõppakt? Millised punktid seal olid kasulikud Lääneriikidele, millised Nõukogude Liidule?1.august 1975.a , 33eu riiki, usa, nsvl , kanada. Tähtsamad punktid: I-euroopa julgeolek, kinnitati eu riikide piiride väärtustamist. II-Majandus, teadus ja tehnikaalane koostöö. III- Inimeste, ideede ja info vaba liikumine. Lõppaktiga pandi alus OSCE-euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile.Nslv-le kasulik kuna tänu sellele saavutas läänelt tunnustuse pärast ii maailmasõda.
integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksamaa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka
6. Mida kujutas endast nn Helsingi protsess? Pingelõdvenduspoliitika sümboliks Euroopas on peetud Helsingi protsessi ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamist. Selle oli kokku kutsunud Soome president Urho Kaleva Kekkonen, lootes sellega parandada idabloki ja Lääne riikide vahelisi suhteid. Nõupidamised algasid 1973. aasta juulis ning kestsid 1975. aastani. 7. Millal kirjutati alla Euroopa Julgeoleku-ja koostöönõupidamise Helsingi lõppakt? Millised punktid seal olid kasulikud Lääneriikidele, millised Nõukogude Liidule? 1 aug 1975. Kasulik NLle: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsiooni Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumise. USAle: Helsingi lõpppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga. 8. Araabia maadele iseloomulikud jooned. Õpik lk. 94
1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie ehk keegi ei tea mis seal taga toimub. Märtsis 1946 pidas Churchill kõne ja avalikustas liitlaste vastuolud. USA ajakirjandus nimetas seda külmaks sõjaks
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades
Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk EL-i tippkohtumisteks. Euroopa julgeolek OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning 1994. aastal muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (CSCE). OSCE eesmärgiks on ennetada konflikte, ohjata kriise ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. WEU Lääne-Euroopa liit 1955. a. Liikmed: Belgia, Suurbritannia, Luxembourg, Prantsusmaa (algselt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
