Pinatubo (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

pdf

Mount Pinatubo

Mount Pinatubo Mount Pinatubo Pinatubo on vulkaan Luzoni saarel Filipiinidel. Asub Pealinn Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes. Pinatubo praegune kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3

Geograafia

28

pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

kuuluvat jaava ninasarvikut salaküttide eest. Rahvuspargis elab palju eksootilisi linde ja loomi. Siin elavad leopardid, samuti peab parki oma koduks vähemalt kaheksa liiki eredavärvilisi jäälinde. Soopiirkond on ideaalseks elupaigaks mudahüpikule, linnutapikule, signaalkrabile, samuti ka mürgisele kuldse mustriga mangrooviamaole. Seal lendleb suuri pimestavalt oranže, kollaseid ja punaseid liblikaid ning 20 cm tiiva siruulatusega ööliblikaid (3) Märkimist väärib kindlasti ka Pinatubo vulkaanipurse 1991.aastal, mis on üks hilisemaid suurimad vulkaanipurskeid viimasel ajal. Pinatubo on aktiivne vulkaan saarel Luzon, mis asub Filipiinidel. See et vulkaan ellu ärkas oli kindlasti õudusunenägu, kuna Pinatubo polnud endast 6000 aastat elumärki andnud ning teda nimetati kustunud vulkaaniks. 2.aprillil 1991 ärkas Pinatubo oma pikast unest: Vulkaani kaldeerast ja loodenõlva lõhedest hakkas kerkima aurupilvi. Arvatakse, et

Geoloogia

15

doc

Vulkaanid (referaat)

Tuul kandis 520 miljonit tonni vulkaanituhka ida suunas, tekitades 250 kilomeetri kaugusel Washingtoni osariigis täieliku pimeduse. Vulkaanipurse saatis tuhka ja kive 24 kilomeetri kõrgusele. Hiljem leiti Mount St. Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid. 2004. aastal aktiveerus see vulkaan uuesti, paisates välja 100 miljonit kuupmeetrit laavat. 5.11.Filipiinide Pinatubo vulkaani purse 1991. aastal. Asjatundjad peavad Pinatubo vulkaanipurset klassikaliseks purskeks. Purske tagajärjel paiskus õhku viis kuupkilomeetrit materjali, tekitades 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhk kattis ümbruskonna nii paksult, et paljude majade katused langesid selle all kokku. Purske tagajärjel sattus õhku palju mürgiseid aineid, sealhulgas ka vääveldioksiidi. Tuul ja ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal

Geograafia

23

docx

Geograafia küsimused eksamiks

JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- ­ keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madal

Geoloogia

17

docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaa

Geograafia

17

docx

Keskkonnageoloogia

MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-

Geoloogia

17

docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem ­ isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (a

Geograafia

74

docx

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar  Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1  Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)