Pilved, tuli ja äike (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saavad vee all põleda ?
  • Kuidas välku uuritakse ?
  • Kui sageli esineb äikest ?
  • Kuidas välk mõjub ?
  • Milline on pikselöögi mõju inimese organismile ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond




Jana Paju
Pilved , tuli ja äike
Referaat











Juhendaja : professor PhD Tõnu Laas







Tallinn 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.Pilved 4
1.1.Pilvede teke 4
1.2.Pilvede tähtsus 5
1.3.Pilved mujal meie päikesesüsteemis 5
1.4.Udu 5
1.4.1.Massisisesed udud 7
1.4.2.Frondiudud 8
1.4.3.Hägu 8
1.5.Udu hajutamisest 8
1.6. Sudu 9
1.6.1.”Londoni tüüpi” sudu 9
1.6.2.“Fotokeemiline” sudu. 10
1.6.3.Biomassi põletamine: kahe sudu segu 10
1.7.Somp 10
2.Tuli 12
2.1.Põlemine 12
2.1.1.Leegitsemine 13
2.1.2.Hõõgumine 13
2.1.3.Põlemise saadused 14
2.2.Mis kustutab ? 14
2.3.Kas tuli saab vee all põleda? 14
2.4.Tuli ilma gravitatsioonita? 14
3.Äike 16
3.1.Välk 16
3.1.1.Välgu tekkimine 17
3.1.2.Müristamine 19
3.2.Keravälk 19
3.2.1.Keravälgu saladus 20
3.2.2.Helmesvälk 21
3.3.Kuidas välku uuritakse? 21
3.4.Kui sageli esineb äikest? 22
3.5.Kuidas välk mõjub? 23
3.5.1.Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? 23
3.5.2.Miks on äike ohtlik vees olevatele inimestele aga mitte veeasukatele? 23
3.6.Põnevaid fakte 24
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD KIRJANDUS 26

SISSEJUHATUS

Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust.
Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist , kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata.
  • Pilved


    Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust .
    Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist – kui silmaga ei olnud eristatav , ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil.
    Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks. [1]
  • Pilvede teke


    Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel.
    Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini,
    tekivad pilved tänu veeauru kondenseerumisele (kondensatsioonituumadele) või sublimeerumisel1. [1] [2]
    Siseenergia kulub õhuosakese tõusmisel paisumisele, sest soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja meetri tõusu kohta (temperatuuri kuivadiabaatiline gradient ), kuid kondenseerumisel vabaneb varjatud soojus ja sel juhul on langus umbes 0,6° saja meetri kohta (temperatuuri märgadiabaatiline gradient), ent viimane pole konstant ja selle väärtus sõltub õhurõhust ning temperatuurist. [2]
    Kondenseerumine on võimalik ka sooja ja külma õhumassi segunemisel, näiteks veekogudega seotud udud tekivad sageli niiviisi. Kondensatsioonituumadena käituvad meresoola kübemed, tahmaosakesed, bakterid jt hügroskoopsete omadustega aerosooliosakesed. Sellised tuumakesed on väga olulised kondenseerumisel, sest vastasel juhul pilvi ei tekiks, isegi kui õhk oleks üleküllastunud. [2]
    Oluline on pilvede tekkimisel ka ümbritseva õhumassi temperatuuri muutus kõrguse suurenedes – näiteks piisavalt suure vertikaalse negatiivse temperatuurigradiendi puhul on vertikaalsed õhuvoolud soodustatud ja seega samuti pilvede tekkimine. Sel viisil tekivad konvektsioonipilved. Kui õhumassid segunevad või õhk tõuseb aeglaselt, tekivad teistsugused pilvetüübid, nagu kiht- ja kihtrünkpilved ja mitmesugused pilvedesegud. [2]
  • Pilvede tähtsus


    Pilved ei paku üksnes silmailu või avastamisrõõmu, vaid neil on looduses ka mitmeid olulisi rolle:
    • pilved reguleerivad Maa energiabilanssi, sest peegeldavad ja hajutavad päikesekiirgust, kuid takistavad soojuskiirguse lahkumist ;
    • pilved osalevad hüdroloogilises tsüklis, sest on olulised sademete moodustumises ja seega näiteks vee jõudmises sisemaale;
    • pilved näitavad, mis atmosfääris toimub (liikumised ja protsessid, olles kaudseks aeroloogiaks);
    • pilved mõjutavad õhuringlust näiteks sademete ja soojuse vabanemise kaudu;
    • pilved osalevad soojuse ümberjaotamises nii atmosfääris vertikaalselt kui pooluste ja ekvaatori vahel (kondenseerumissoojus). [3]

  • Pilved mujal meie päikesesüsteemis


    Pilved kui kolloidsed süsteemid eeldavad atmosfääri olemasolu ja neid tekib seega kõikidel planeetidel ja kuudel, kus on atmosfäär ja midagi, mis saab kondenseeruda.
    Näiteks Marsil on väga hõre atmosfäär ja temperatuur on üldiselt väga madal, mis võimaldab vähesel veeaurul kondenseeruda. Ainsad pilved peale tolmupilvede, mida Marsi taevas näha saab, on jääkristallidest koosnevad kiudpilved .
    Veenusel on atmosfäär palju tihedam kui Maa oma ja seetõttu on seal võimalik tiheda pilvkatte tekkimine ja nii ongi, et Veenus on  kaetud pidevalt paksu pilvkattega, mis koosneb väävelhappetilgakestest.
    Saturni kuul Titanil koosnevad pilved usutavasti metaanitilgakestest ja seal sajab ka metaanivihma või -lund.
    Võimsad atmosfäärid koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri-tüüpi planeetidel. [2]
  • Udu


    Kui pilvede tekkel kirjeldatud kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 km, hägu korral aga 1-10 km. Udu koosneb tavaliselt 0,005-0,05 mm läbimõõduga piisakestest. Negatiivsetetemperatuuride korral on udus enamasti allajahtunud piisad . Ainult väga madalatel temperatuuridel võib udu koosneda ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab niiskusetunnet. [4]
    Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt stabiilne (tõusvate õhuvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel. [5]
    Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam. [5]
    Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest; kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee ja lume veeauru rõhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril –12 ºC (udu tekke tõenäosus on kõige väiksem temperatuuril –10 ºC kuni –15 ºC). Eestis üsna harv nn. lumeudu tekib, kui temperatuur jääb vahemikku 0 ºC kuni –10 ºC või küünib alla –15 ºC. Kui temperatuur langeb aga väga madalale (–29 kraadini) ja õhuniiskus on 100%, siis arenevad veepiiskade asemel hoopis jääkristallid, seda laadi udu nimetatakse külma- ehk jääuduks.
    Lume osa udu tekkes võib märgata eriti kevadel või ka üldiselt lume sulades, mil lumepinna temperatuur on umbkaudu null kraadi, õhutemperatuur aga tunduvalt kõrgem. Soojus liigub siis õhust lumme ning energia kulub lume sulatamisele. Selleks, et õhu küllastunud olek sulava lume kohal säiliks, on vaja intensiivset niiske õhu juurdevoolu, mis taastaks kondenseerunud veeauru hulga. [5]
    Jäide on Eesti teedel talvel üsna tavaline, aga sageli ka ohtlik nähtus. Kui lääne poolt saabuv soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. [5]
  • Massisisesed udud


    Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees.
    Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine
    toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul. [4]
  • Radiatsioonilised ehk kiirgusudud
    Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel, siis nimetatakse vastavaid udusid radiatsioonilisteks ehk kiirgusududeks, mis on õigupoolest nn. kohalik udu: tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise tõttu tekkinud; eelduseks on lisaks peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal. Temperatuuri ööpäevane suur kõikumine soodustab kiirguslike udude teket, mistõttu on neid Eestis tihti kevadel ja sügisel sisemaal, kõige sagedamini orgudes ja soistes paikades. Sedasorti udu hajub tavaliselt mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu. Jäävaba mere kohale kiirgusudu ei arene, kuna seal on temperatuuri ööpäevane kõikumine väga väike. [4] [5]
  • Advektiivsed udud
    Eestis on kõige levinumad “sisserännanud” udud, mis ilmuvad kui soe niiske õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti. Selliseid udusid nimetatakse advektiivseteks. Advektiivne udu on ududest tihedaim ja püsib kõige kauem: võib kesta isegi päevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on öö või päev. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu liikumist ühest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nõrgeneb – see juhtub madalrõhkkonnaga seotud sooja frondi järel ehk tsükloni soojas sektoris. Sedalaadi udu teket ja liikumist saab hõlpsasti jälgida ilmakaartidelt, üksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem prognoosida.
    Kui näiteks talvel soe ning niiske
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Pilved-tuli ja äike #1 Pilved-tuli ja äike #2 Pilved-tuli ja äike #3 Pilved-tuli ja äike #4 Pilved-tuli ja äike #5 Pilved-tuli ja äike #6 Pilved-tuli ja äike #7 Pilved-tuli ja äike #8 Pilved-tuli ja äike #9 Pilved-tuli ja äike #10 Pilved-tuli ja äike #11 Pilved-tuli ja äike #12 Pilved-tuli ja äike #13 Pilved-tuli ja äike #14 Pilved-tuli ja äike #15 Pilved-tuli ja äike #16 Pilved-tuli ja äike #17 Pilved-tuli ja äike #18 Pilved-tuli ja äike #19 Pilved-tuli ja äike #20 Pilved-tuli ja äike #21 Pilved-tuli ja äike #22 Pilved-tuli ja äike #23
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pajukazz Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    SisukordSISSEJUHATUS31.Pilved41.1.Pilvede teke41.2.Pilvede tähtsus51.3.Pilved mujal meie päikesesüsteemis51.4.Udu51.4.1.Massisisesed udud61.4.2.Frondiudud81.4.3.Hägu81.5.Udu hajutamisest81.6.Sudu81.6.1.”Londoni tüüpi” sudu91.6.2.“Fotokeemiline” sudu.91.6.3.Biomassi põletamine: kahe sudu segu101.7.Somp102.Tuli112.1.Põlemine112.1.1.Leegitsemine122.1.2.Hõõgumine122.2.Mis kustutab?122.3.Kas tuli saab vee all põleda?132.4.Tuli ilma gravitatsioonita?133.Äike143.1.Välk143.1.1.Välgu tekkimine143.1.2.Müristamine163.2.Keravälk173.2.1.Keravälgu saladus173.2.2.Helmesvälk183.3.Kuidas välku uuritakse?183.4.Kui sageli esineb äikest?193.5.Kuidas välk mõjub?203.5.1.Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?203.5.2.Miks on äike ohtlik vees olevatele inimestele aga mitte veeasukatele?203.6.Põnevaid fakte21KOKKUVÕTE22KASUTATUD KIRJANDUS23NB! kajastamata nähtus nimega \"püha elmo tuled\"
    pilv , äike , välk , pilved , sudu , õhk , vool , kütus , reaktsioon , atmosfäär , soojus , õhumass , suits , õhuvool , kondensatsioon , konvektsioon , süsinik , põlemisprotsess , põlemine , müristamine , dioksiid , oksüdeerija , veekogu

    Mõisted

    Sisukord

    • Jana Paju
    • Pilved, tuli ja äike
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • Pilved
    • Radiatsioonilised ehk kiirgusudud
    • Advektiivsed udud
    • Segatüüpi ehk radiatsioonilis-advektiivne udu
    • Äike
    • KOKKUVÕTE

    Teemad

    • Pilved
    • Pilvede teke
    • Pilvede tähtsus
    • Pilved mujal meie päikesesüsteemis
    • Massisisesed udud
    • Frondiudud
    • Hägu
    • Udu hajutamisest
    • smoke
    • Londoni tüüpi” sudu
    • Fotokeemiline” sudu
    • Biomassi põletamine: kahe sudu segu
    • suitsusompu
    • põuasompu
    • linnasompu
    • Tuli
    • Põlemine
    • Leegitsemine
    • Hõõgumine
    • Põlemise saadused
    • Mis kustutab?
    • Kas tuli saab vee all põleda?
    • Tuli ilma gravitatsioonita?
    • Äike
    • Välk
    • Välgu tekkimine
    • Müristamine
    • Keravälk
    • Keravälgu saladus
    • Helmesvälk
    • Kuidas välku uuritakse?
    • X-ray fluorescence
    • Kui sageli esineb äikest?
    • Kuidas välk mõjub?
    • Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?
    • Miks on äike ohtlik vees olevatele inimestele aga mitte
    • veeasukatele?
    • Põnevaid fakte

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Välk ja äike
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    18
    docx
    Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    16
    doc
    Agrometeoroloogia arvestus
    6
    doc
    Välk - Referaadi vormis
    49
    pdf
    Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !