Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse
nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 7. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 8. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse? Mikroskoobi suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskaugus ja nende. vaheline kaugus. 13
Paber kinnitatakse silmade kõrgusele seinale ja vaatleja eemaldub sellest nii kaugele, et ristkülikud näiksid talle üheks kokkusulanuna. Teades pilu laiust s ja kaugust paberini l ning arvestades fakti, et väikeste nurkadekorral on nurga siinus ja tangens ligikaudselt võrdsed nurga endaga radiaanides, võimegi silma minimaalset vaatenurka arvutada valemist s min = (1) l Pikksilma suurendus Kaugel asuvaid esemeid ei näe me selgelt just sellepärast, et nende vaatenurk on liiga väike. Selleks, et eristada ka kaugel asuvate esemete väikseid detaile, kasutatakse optilisi seadmeid (näiteks pikksilmi), mis muudavad vaatenurga suuremaks. Optilise seadme poolt tekitatud suurendusefekti hinnatakse tavaliselt valemiga tan s= , (2) tan
Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast
murdvad või peegeldavad tahud asetseksid vertikaalselt, st paralleelselt kollimaatori piluga. Aluslaua asend on õige, kui pikksilma niitristi vertikaaljoon on paralleelne objektilt peegeldunud või murdunud kiirtest tekkinud pilu kujutisega. Limbile kantud ringskaalal B (joon. 19.2) määratakse kollimaatorist väljunud ning aluslauale C paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi. Seepärast on pikksilm kinnitatud goniomeetri alusele nii, et teda on võimalik pöörata limbi ja aluslaua tsentreid läbiva vertikaaltelje, st goniomeetri vertikaaltelje ümber. Limbi skaala on jaotatud kraadideks ja selle osadeks. Piki ringskaalat liigub pikksilmaga ühendatud abiskaala ehk noonius N, mis võimaldab määrata pikksilma asendit küllaltki täpselt (olenevalt nooniuse täpsusest). Limbi ekstsentrilisusest tingitud ebatäpsuste vältimiseks on mõned goniomeetrid varustatud kahe nooniusega
jne. Siit on näha, et ..., s.t. heledad ja tumedad rõngad vahelduvad. Antud töö ülesandeks on tasakumera läätse kõverusraadiuse määramine Newtoni rõngaste mõõtmise kaudu. Selleks asetatakse klaasplaat ja lääts mõõtemikroskoobi lauale nii nagu joonisel 36 ning teravustatakse mikroskoop õhukihi ülemisele pinnale, s.t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised. Mõõtemikroskoopi (või tema alust) saab nihutada horisontaalsihis kruvinihuti abil ning sel teel mõõta suure täpsusega kas heledate
· spetsiaalne konteiner teraliste materjalide fraktsioonide hoidmiseks · haamer, puur, saag, lõiketerad, näpitsad proovide jaoks massiivsetest materjalidest · filter, sõel, absorbent proovi väljaeraldamiseks muust massist Kohapeal võetud proov võib koheselt olla valmis analüüsiks või seda peab töötlema laboris. Proovi võtmine ei tohi jätta sellele analüüsi segavaid jälgi. KUJUTIS 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha
Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) (Nivelliir ka ju? niveriiriga ei mõõda sa nurka...) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) Teodoliidi pikksilm koosneb: silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Ühel leheküljel olid kirjas need aga paar lehte edasi korratakse neid ja seal on kirjas vaid objektiiv, okulaar, niitristik. Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat) Nivelliiri pikksilma osadeks on (lk 54-57, roheline raamat): niitristik, objektiiv, okulaar, sisefokuseerimislääts.
Kõik kommentaarid