Piirväärtus Punkti ümbrus Punkti a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku, millesse see punkt kuulub. Punkti a ümbruseks raadiusega > 0, nimetatakse arvtelje vahemikku arvust a - kuni a + . a- a a+ x
Ehk arv x kuulub arvu a ümbrusesse raadiusega , kui a- 0
x kuulub a ümbrusse raadiusega > 0: |x a| 0: |f (x) A| 8 Funktsiooni piirväärtus
Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks kohal a, kui
iga arvu > 0 korral leidub niisugune arv > 0, et kehtib
võrratus | f (x) A | kirjutatakse : lim f ( x) = A xa |x a| A RA= | f (x) A | R= 0 x a 9 Arvu A nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks kohal a, kui iga arvu > 0
korral leidub niisugune arv > 0, et kehtib võrratus | f(x) A | Näide
Tõestame, et lim(3 x + 1) = 7. x2
Olgu antud suvaline > 0, et kehtiks võrratus (3 x + 1) - 7 Ehk arv 7 on antud funktsiooni piirväärtuseks, kui x 2. 10 Funktsiooni ühepoolsed piirväärtused 6
4
2
1 x 10 5 0 5 10
2
4
6
x +1 +1 1 -0 +0 1 lim =- lim =+ x 0 - x x 0 + x
11 Funktsiooni ühepoolsed piirväärtused
Kui funktsioon f (x) läheneb piirväärtusele A1 argumendi x
lähenemisel mingile arvule a nii, et x omandab ainult arvust a
väiksemaid väärtusi, siis kirjutatakse lim f ( x) = A1 ja arvu A1 x a -
nimetatakse funktsiooni f (x) vasakpoolseks piirväärtuseks
punktis a. y
Kui x omandab ainult arvust a A2 suuremaid väärtusi, siis kirjutatakse A y = f(x) 1
lim f ( x) = A2 ja arvu A2 nimetatakse
x a +
funktsiooni f (x) parempoolseks 0 a x
piirväärtuseks punktis a.
lim f ( x) = A siis ja ainult siis, kui lim f ( x) = lim f ( x) = A
x a x a - x a +
12 Funktsiooni piirväärtuse arvutamine
Kui eksisteerivad lim x a f ( x) ja lim g ( x) eksisteerib ka funktsioonide x a
summa, vahe, korrutise, jagatise ja arvuga korrutatud funktsiooni
piirväärtus ning
lim[ f ( x) ± g ( x)] = lim f ( x) ± lim g ( x)
xa xa xa
lim[ f ( x) g ( x)] = lim f ( x) lim g ( x)
xa xa xa
f ( x) lim f ( x)
lim = xa , lim g ( x) 0
monotoonsed funktsioonid, tõkestatud funktsioonid). Tuua näiteid. .............................................. 7 6. Elementaarsed põhifunktsioonid, nende määramispiirkonnad, põhiomadused ja graafikud. .....7 7. Liitfunktsiooni mõiste, liitfunktsiooni määramispiirkond. Tuua näiteid. ....................................7 8. Pöördfunktsiooni mõiste; pöördfunktsiooni määramis- ja muutumispiirkond. Tuua näiteid. .....7 9. Muutuva suuruse piirväärtus, tõkestamatult kasvav ja tõkestamatult kahanev suurus. ...............8 10. Funktsiooni piirväärtus. Funktsiooni vasak- ja parempoolne piirväärtus. .................................9 11. Tõkestamatult kasvav funktsioon, tõkestamatult vähenev funktsioon. ................................... 10 12. Funktsiooni piirväärtuse aritmeetiliste tehetega seotud omadused. ........................................ 10 13
b), (a, b]. 2. Jääv ja muutuv suurus. Suuruse muutumispiirkond. Funktsiooni definitsioon. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. Jäävad ja muutuvad suurused. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Muutumispiirkonna mõiste. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsiooni mõiste. Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks(ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema
1.Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda 4.Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Vaatleme funktsiooni y=f(x). Toome lisaks muutujale x ± absoluutväärtuse Seosed funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni ja y sisse ka kolmanda muutuja t. x= (t). Siis saab ka Funktsioonil f on piirväärtus kohal a, kui suvalises piirprotsessis xa, mis omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. määramispiirkondade ja väärtuste hulkade vahel, vastastikune muutuja y avaldada parameetri t kaudu. y = (t). rahuldab tingimust xa, funktsiooni väärtus f(x) läheneb lõpmatusele
Tõkestatud hulga definitsioon- Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). Tõkestatud hulgad on kõik lõplikud vahemikud (a, b), lõigud [a, b] ja poollõigud [a, b), (a, b]. Tõkestamata hulgad on lõpmatud vahemikud (-, a), (a,) ja lõpmatud poollõigud (-, a], [a,). 2. Jääv ja muutuv suurus- Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Suuruse muutumispiirkond- Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsiooni definitsioon- Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Funktsiooni argument- muutuja x, sõltumatu. Sõltuv muutuja- muutuja y. Määramispiirkond- argumendi x muutumispiirkonda
Funktsiooni f nim. paarituks funktsiooniks kui iga x X korral kehtib
võrdus f(-x) = -f(x). Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks kui
leidub konstant C > 0 nii et iga x X korral kehtib võrdus f(x + C) = f(x). Väikseimat sellist arvu C
nim. funktsiooni f perioodiks.
3. Monotoonsed funktsioonid. Pöördfunktsioonid
Funktsiooni f nimetatakse piirkonnas X kasvavaks, kui selles piirkonnas igale suuremale argumendi
väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus ja kahanevaks kui igale suuremale argumendi
väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Seega kui x1
Mõnikord kui määramispiirkonda X ei anta, mõeldakse selle all argumendi x väärtuste hulka, kus eeskiri f kehtib. Definitsioon: Funktsiooni graafikuks nimetatakse punktide ( x, y ) hulka {(x, y ) | y = f (x ), x X } xy-tasandil. Võrdus y = f ( x ) , x X on funktsiooni f graafiku võrrand. Funktsioonide esitusviisid 1. Esitus ilmutatud kujul. Esitatakse valemiga y = f ( x ) , mis näitab, millised tehted tuleb teostada argumendiga, et saada funktsiooni väärtus. Sisuliselt kujutab valem funktsiooni graafiku võrrandit. 2. Esitus tabeli abil. Esitatakse tabel, kus on näidatud arguendi väärtused x1, x2, x x1 x2 ... xn ..., xn ja neile vastavad funktsiooni väärtused y1, y2, ..., yn. y y1 y2 ... yn
o Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. · Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). 2. · Jäävad ja muutuvad suurused. o Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. o Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. · Muutumispiirkonna mõiste. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. · Funktsiooni mõiste. Funktsiooniks(ehk üheseks funkts) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. o Muutujat x nimetatakse sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks.
o Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. · Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). 2. · Jäävad ja muutuvad suurused. o Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. o Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. · Muutumispiirkonna mõiste. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. · Funktsiooni mõiste. Funktsiooniks(ehk üheseks funkts) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. o Muutujat x nimetatakse sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks.
Kõik kommentaarid