. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
Sama on ka vargustega: alustatkse näieks pisisvargustega ja lõpusks jõutakse suurte asjade vargusteni. Oluline on ka kodune kasvatus – kõige olulisem on see, et vanemad lähevad hommikul tööle ja laps korralikult kooli. Last ei tohi jätta tähelepanuta, sest muidu võib ta sattuda kuritegelikule teele. 1 Kuritegevus EVs ARVESTUS Soodustavad tegurid on vägivald, alkoholism ja majandusprobleemid perekonnas. Suureks soodustavaks teguriks on ka kambavaim. Noortel, kellel ei ole kujunenud enda arvamust, lasevad end kamba poolt rohkem mõjutada. Lüüakse kaasa tegevustes, mis tegelikult ei ole kooskõlas noore tõekspidamistega, kuid siiski lastakse ennast kamba poolt mõjutada. Kurjategijaks kujunetakse ka negatiivse miljöö tulemusena. Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala
Kõrgevererõhutõbi Kohe pärast kofeiini tarbimist tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks. Pikaajalise kohvi vältimise (mida saab kohvist, teest, shokolaadist, kokast ja mõnedest ravimitest) mõju vererõhule jääb ebaselgeks, siiski soovitavad paljud arstid selle haigusega inimestel kofeiini vältida. Hüpoglükeemia Isegi väikesed kofeiini kogused tõstavad selle haiguse sümptomeid. Seetõttu peaksid madala veresuhkruga inimesed vältima kofeiiniga jooke, kaasa arvatud kohvi. Naiste viljatus Mõned uurimused on leidnud, et kofeiin kasvatab viljatust. Arstid soovitavad naistel, kes tahavad rasedaks jääda kofeiini vältida. Unetus Kofeiini mõju, mis on tugev stimulant võib kesta isegi kuni 20 tundi, nii et mõnede inimeste uni on häiritud isegi kui viimane tassitäis kohvi joodi hommikul. Rauapuuduslik aneemia Kohv mõjutab raua imendumist. Siiski mõõdukas tarbimine (4 tassi päevas) ei tõsta
ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem toodame, lõunaks tarbime mõne kaubandusvõrgu tooteid, õhtul tuleme koju ja tarbime sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a
Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama. Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
annavad joogile värvuse); · Vitamiinid; · Eeterlikud õlid (tee aromaatsed ained); · Mineraalained (mõjutavad maitset); · Valkained (mõjutavad tee värvust); · Vaigud (aitavad hoida tee aroomi); · Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust). Erinevad teesordid pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast. Kuid teedeks nimetatakse ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee maitse sõltub teepõõsa geneetikast, teeaia pinnasest ja selles leiduvatest mineraalidest, kliimast ja mikrokliimast, kultiveerimisest, lehe vanusest, korjest ja töötlemisest. Tee tootmisel arvestatakse, missugust tee liiki soovitakse, vastavalt sellele toimuvad ka tootmise etapid. Teet tootmise etapid: Närbutamine ehk eelkuivatus. Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk
avaldas aastal 1912 raamatu "Kallikaki perekond". Selles vaatles ta ühe oma kooli kasvandiku, Deborah Kallikaki päritolu ja leidis selle alguse Ameerika iseseisvusõja ajast, kui Martin Kallikaki ja ühe nõrgamõistusliku tütarlapse lühiajalisest suhtest sündis nõrgamõistuslik poeg. Seda suguvõsaliini pidi oligi pärandunud põlvest põlve nõrgamõistuslikkus, alkoholism, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Pärast sõjalõppu 20 abiellus suguvõsa esiisa Martin Kallikak tüdrukuga korralikust perekonnast, kelle järeltulijate hulgas pärandusid põlvest põlve head isiksusomadused ning selles oli palju väljapaistvaid isikuid. Niisugused resultaadid ei pea aga ilmtingimata tõestama, et kuritegevus pärandub ühest põlvkonnast teise geneetiliselt
Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid valgurikkaid toite, mis söömisjärgselt põhjustavad kihelust, turset, kipitust, löövet nahal, ägedat nohu või köha, kõhulahtisust, oksendamist jne. Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga. Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained.
ja selle oskuse vajadust pole eriti kõrgelt hinnatud. Mülleri halb eesti keeles tulenes Tallinnas liikuvate erinevat murret kõnelevate kohalikega – selle tagajärjel pole Müller keeleliselt stabiilne, vaid on mõjutatud ühe või teise murde traditsioonist ja grammatikast. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule 17.saj oli kogu Euroopas levinud komme tähistada olulisi sündmusi luuletustega, nt pulmad, sünnipäev, ristsed. Nendest sündmustest lähtuvalt kirjutati üksikuid tekste – juhuluulet. Ka Eestis juurdus see traditsioon. Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste. Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma, sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka esimene eesti kunstluuletus
(3700 / 3456), kelmus (1968 / 2127), avaliku korra raske rikkumine (1500). Kuritegevuse dünaamika võimalik seletamine erinevate kriminoloogiliste teooriatega 1) Kuritegevuse seletamine läbi isiku seosed tunnuste ja tegude vahel mikro-tase. Ajalooliselt on võimalik vaadelda mitmeid erinevaid lähenemisviise kuritegevusele, milledes on püütud seletada kuritegevust läbi kurjategija isiku. Selleks, et anda nendest süstemaatilisem ülevaade, püüame grupeerida neid vastavalt sellele, milliseid vastuseid nad pakuvad alljärgnevatele küsimustele: 1. milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse? 2. kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist? 3. mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4. mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6. millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Alati ei pruugi kõik koheselt silmaga nähtav või käegakatsutav olla, terviserisk on igal juhul kujundatud ning raskemad haigused võivad jääda tulevikku. On tehtud sadu uuringuid ning ära tõestatud, et mitmed haigused inimestel on tingitud valest toitumisest ja vähesest liikumisest. Southamptoni ülikooli teadurid uurisid eelnevalt mitte hüperaktiivselt käitunud lapsi, kellele uuringute käigus segati kokku erinevaid värv- ja säilitusainetega toite ja jooke - uuringute käigus selgus, et lastes kasvas oluliselt hüperaktiivsuse tase. Siinkohal tuleks mainida, et tegu polnud ebaeetiliste "katsetega" ning uuringutes ei kasutatud ei rohkem ega vähem keemiat kui esineb tavalistes poesmüüdavates igapäevasöökides. Kui hakata täpsemalt uurima, millistes toitudes E-aineid leidub, siis esmalt võib ära ehmuda küll - raske on poes leida toodet, millesse poleks lisatud E-aineid. Kas ilma E-aineteta siiski ei saaks
............. korraldajad, -peolauamenüü, (lauas .............. -grupimenüü teenindus), .............. -täielik teenindus Esindus- restoran 2. Rühmatöö. Sõnastage noorterestorani äriidee. (Võib kasutada mõnd rühma liikmetele tuttavat olemasolevat toitlustusettevõtet). 1.6. Baarid Baarid on toitlustusettevõtted, mis pakuvad peamiselt jooke ja suupisteid, õdusat keskkonda ajaviitmiseks. 18 Baarid võivad olla: 1) iseseisvad ettevõtted, 2) asuda hotellides, restoranides, laevadel, rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted: toidubaarid; joogibaarid: pub, veinibaar, kokteilibaar; spetsialiseeritud baarid: karaokebaar, jäätisebaar, pitsabaar,
- Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest sotsioloogidele osutati täpselt ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks". Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika - Aga: kas sotsioloog jääbki ainult küsitluste tegijaks ja faktide kogujaks? * Mõnevõrra on sotsioloogid ka ise tahtnud esitleda oma tegevust eelkõige materjalide kogumise meetodina. keskendudes tabelitele ja keerulistele statistilistele meetoditele.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Firmast maksimaalselt hea kuvandi loomine on üks avaliku arvamuse kujundamise, suhtlemistegevuse viise. Kuvandist võib eraldi rääkida ka iga toote või teenuse korral, seejuures on üldised kuvandiprintsiibid sarnased eeltooduga. 9 1.7 Äritegevuse määratluse hindamine Allpool on toodud rida määratlusi, mis viimase kahekümne aasta jooksul on erinevates raamatutes ja ajakirjades äritegevuse kohta ilmunud. Valige nendest välja sellised, mis teie arvates VASTAVAD turunduse (marketingi) seisukohtadele. Märgistage need ära, tõmmates järjekorranumbrile ring ümber. Lehekülje allääres olevatesse lahtritesse võib hiljem märkida nende määratluste järjekorranumbrid, mis osutusid õigeks ühise arutelu käigus. 1. Äritegevuse eesmärgiks on toote ja hinna abil elanikkonna igasugune mõjutamine, mis ühelt poolt tagaks maksimaalse tarbimise, teiselt poolt aga firmale püsiva ning
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
ÜRO peaasamblee, 20.10.1989.a.- RTII, 09.05.1996, 16, 56. 15 selliseid tegusid, nagu lapse kallutamine või sundimine igasuguseks mitteseaduslikuks seksuaalseks tegevuseks; laste kasutamine seksuaalekspluatatsioonis, prostitutsioonis ja teoses ebaseaduslikus seksuaalses praktikas; laste ekspluateerimine pornograafiliste materjalide tegemisel. Nagu näha, Eesti Vabariigis peetakse nendest nõuetest kinni ja nad väljenduvad. Karistusseadustiku sellekohastes karistusõiguslikes normides:28 - prostitutsioonisüüteod § 175 ja § 176; - pornograafiasüüteod § 177 ja 178; - seksuaalsüütegu §179; - alaealisele vägivalla eksponeerimine § 180; - alaealise kaasatõmbamine õiguslikult või eetiliselt taunitavale tegevusele § 181, § 182 ja 1821. Ning väljaspool 11. peatükki on laste ja alaealiste vastu suunatud kuritegusid käsitletud, kui
Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N.: relvad, tubakas, alkohol. Turunduse ajalugu Turunduse alguseks võib lugeda 19. ja 20. sajandi vahetust. Esimesi ilminguid on ka oluliselt varasemast ajast (1744.a. väljastati esimene kaubakataloog). Turunduse teisi märkimisväärseid aastaid: 1908 – Fordi automudel, 1911 – esimene turundusosakond, 1930 – New Yorgi kaubahall jne.). XX sajandi algupoolel arenes turundus põhiliselt USA-s, 1950.aastatest levis ka Euroopasse.
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem. Oluline vaadata, kas laps ise saab asjadest aru, mida öeldakse, kui aru ka ei saa on juba väga ohtlik. Lapse kõne uurimismeetodid: Kõnetestid ja nende kohaldamine. Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha. Võõras inimene ei saagi sageli lapse temperamenti mõõta. Seega on teste nii lastele kui ka lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne.
3 Töövõtuleping (mitte-FIE) 94 Noorsootöötajale vajalikud seadused 97 Valik noortelaagri tegevusega seonduvaid õigusakte 100 Hierarhia noortelaagris 100 Noortelaagri kodukord 103 Esmaabi ja puhtus noortelaagris 104 Mida lapsevanemad meilt ootavad ja loodavad 111 Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137
ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · Korporatiivsed normid- mitmekesised juhised, mis reguleerivad seadustega mittehõlmatavaid tegevusliike (nt eri spordialadel kehtestatud reeglid), mitmesuguste kitsamalt piiritletud inimühenduste siseelu (üliõpilasorganisatsioonide liikmete omavahelise suhtlemise reeglistik, mille omandamine kuulub nn rebase-aja tähtsamate ülesannete hulka) jms. Käitumismallide kehtestamist ja nendest kinnipidamise tagamist nim sotsiaalseks kontrolliks:
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
