Piimatoodete tehnoloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Piima koostis
Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%)
Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%)
Rasvata kuivaine ­ 8,8% (7,9%- 10,0%):
*Valk- 3,25%
*Laktoos- 4,6%
*Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu)
*Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas)
Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad
rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv
emulsioonina.
Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped.
Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist.
Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi
lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning
vereseerumi albumiin.
Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi
lähteaineks on vere laktoos.
Vitamiinid ei teki piimanäärmes. Nad imenduvad piima vahetult arteriaalsest verest.
PIIMA VITAMIINID
Pim sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine, mis on vajalikud inimese normaalseks
elutegevuseks. Piima satuvad vitamiinid söötadest, samuti toimub mõningate vitamiinide
süntees lehma vatsakeses mikroorganismide poolt.
Vitamiinide sisaldus piimas sõltub suurel määral aastaajast, looma tõust ja ka
individuaalsetest omadustest.
MINERAALAINED PIIMAS
Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 grammi mineraalaineid. Üle poole neist
moodustavad kaltsiumi- ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid.
Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaaajast.
Mineraalainetest kõige suuremas koguses on piimas kaaliumi- 1,5 g l
PIIMAS SISALDUVAD ENSÜÜMID
Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme.
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone
elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid
reaktsioone.
Piimanduskeele ABC KT!!!!
Lõss- kooritud piim (0,05% rasva)
Pett- võipiim, võiks koore kokkulõõmisel järele jääv plasma
Vadak- kalgendist valgu (juustu või kohupiimana) eemaldamisel järele jääv seerum, rohekas-
kollaks ,,piima vesi"
Juuretis- piimhappebakterite puhaskultuuride kontsentraat (suunab hapnemisprotsessi ,,õigele
rajale")
· Ekvivalentkogused kilogrammi piimatoote kohta on järgmised: juust ­ 10,5 kg piima;
pehme juust- 8,5 kg piima; kodujuust- 7 kg piima; kohupiim- 5 kg piima; jogurt- 0,9
kg piima
PIIMA TOOTMINE
Piima toodeti 2011 a. I poolaastal statistikaameti andmetel 344 tuhat t, mis oli 2010 aasta
sama perioodiga võrreldes 1,7% ehk 5,8 tuhat tonni enam. Lehmade arv on stabiliseeritud ja
isegi kasvanud, olles 2011.a I poolaasta võrdluses ca 600 võrra suurenenud.
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Piimatoodete tehnoloogia konspekt #1 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #2 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #3 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #4 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #5 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #6 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #7 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #8 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #9 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #10 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #11 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #12 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #13 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #14 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #15 Piimatoodete tehnoloogia konspekt #16
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Piima koostis
  • Piimarasv
  • Piimavalkudest
  • Piimanduskeele ABC
  • KT!!!!
  • Lõss
  • Vadak
  • Juuretis
  • Piima külmumistäpp
  • Piima osmootne rõhk
  • Piima võltsimine
  • Piimatööstuses kasutatavad põhilised protsessid
  • Piima analüüsid vastuvõtul
  • Piima säilitamine
  • Piima koososade muutus mehhaanilisel töötlemisel
  • Pumpamine ja segamine
  • Separaatorite tüübid
  • Separeerimine
  • Separeerimisel eemaldatakse piimarasv osaliselt või täielikult
  • Piima eeltöötlus
  • Koorimise temperatuur
  • Separaatori tööreziim
  • Standardiseerimine
  • Homogeniseerimine
  • Toodete puhul kasutatakse homogeniseeimist järgmistel eesmärkidel
  • Piima kuumtöötlemise eesmärgid
  • Hapupiimatoodete liigitus juuretisekultuuride põhjal ehk tehnoloogiliselt vajalik
  • terapeutiline piimhappekäärimine“
  • Segakäärimine
  • Hapupiim ja hapukoor
  • Hapupiima tehnoloogia
  • Hapukoore tehnoloogia
  • Hapupiima ja hapukoore miktrobioloogilise päritoluga kvaliteedi vead
  • Hapendatud pett
  • Hapendatud peti tehnoloogia
  • Probiootikumid
  • Probiootiliste bakterite tehnoloogiline sobivus
  • Probiootiliste bakterite konkurentsvõime
  • Probiootiliste bakterite talitlus ja funktsionaalsus
  • Prebiootikumid
  • Probiootikumidel vähemalt 6 liiki teaduslikku kinnitust leidnud kasulikke omadusi
  • Joogurti tehnoloogia
  • Jogurti valmistamise tehnoloogiline skeem
  • Standardiseerimine
  • Stabilisaatorid
  • Kuumtöötlemine
  • Jogurti juuretise valmistamine
  • Fermenteerimine
  • Jahutamine
  • Lisandite lisamine
  • Villimine/ pakendamine
  • Jogurti põhitüübid
  • Keefiri tehnoloogia
  • Keefiri tehnoloogiline skeem
  • Keefiri seenjuuretise valmistamine
  • Toimub kahes astmes
  • Keefiriseen
  • Kohupiim
  • Kohuke
  • Glasuurkohuke
  • Kohupiimamass
  • Kohupiimapasta
  • Maitsestatud kohupiimapasta
  • Kohupiimakreem
  • Kohupiimaliikide füüsikalis-keemilised parameetrid
  • Kohupiima valmistamise meetodid
  • Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil
  • Kohupiima valmistamine happemeetodil
  • Kohupiima tootmine kohupiimaseparaatoriga
  • Kodujuustu tehnoloogia
  • Kodujuustu valmistamise tehnoloogiline skeem
  • Jäätise tehnoloogia
  • Jäätis
  • Euroopas ja mujal maailmas j
  • Jäätise tehnoloogiline skeem
  • Rasvasisaldus
  • Kasulik?
  • Võimalikud neg ilmingud
  • RASVATA KUIVAINE
  • Magusained
  • Külmumistäpi mõjutavad tegurid
  • Lisaained
  • Valgulised stabilisaatorid
  • Polüsahhariidsete stabilisaatoritd
  • Nõuded stabilisaatorile
  • Emulgaatorid
  • Maitselisandid
  • Värvainete
  • Puuviljamaitselisandite
  • Kvaliteetse jäätise saamiseks tuleb retseptuurist kinni pidada!
  • KR!!!!!!!!!!!!!
  • Friiserdamine
  • Peale friiserdamist
  • KR!!!!!!!!!
  • Kalestamine
  • Tegurid, mis mõjutavad kalestusaega
  • Säilitamine
  • Kuumasoki mõju jäätise kvaliteedile

Teemad

  • Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord
  • madalamasse kvaliteediklassi
  • järgmise proovi analüüsi tulemuste teadasaamise päevani
  • Separeerimisel eemaldatakse piimarasv osaliselt või täielikult
  • Piima eeltöötlus
  • Koorimise temperatuur
  • Separaatori tööreziim
  • Toodete puhul kasutatakse homogeniseeimist järgmistel eesmärkidel
  • Piima kuumtöötlemise eesmärgid
  • miktrofloora
  • Probiootiliste bakterite tehnoloogiline sobivus
  • Probiootiliste bakterite konkurentsvõime
  • Probiootiliste bakterite talitlus ja funktsionaalsus
  • Probiootikumidel vähemalt 6 liiki teaduslikku kinnitust leidnud kasulikke omadusi
  • Jogurti valmistamise tehnoloogiline skeem
  • Stabilisaatorid
  • Toimub kahes astmes
  • Kohupiimaliikide füüsikalis-keemilised parameetrid
  • Kohupiima valmistamise meetodid
  • Jäätisesegu
  • sherbet
  • water ice
  • Liigitus
  • Rasvasisalduse mõjutab
  • Rasv jäätises
  • Jäätise koostisosad: RASV
  • Rasvaasendajad
  • Sahharoos (12-16% jäätisesegu massist)
  • Stabilisaatorid
  • Peale friiserdamist

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
39
docx
52
docx
26
docx
23
doc
32
docx
62
doc
48
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto