50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liis Hendrikson
Õppematerjali autor
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks.
Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli
Kõrge proteiinisisaldusega näksidena tõstavad nad veresuhkru taset aeglaselt ja täiskõhutunne püsib kauem. Kaltsiumiallikana on pähklid väga kasulikud rangetele, piimatooteid mittesöövatele taimetoitlasetele. Kuis pähkleid ja neid sisaldavad tooteid ei tohi tarvitada pähklitele allegerilised olevad isikud. Tootjad: AGROBERRY TOOTJATE ÜHISTU, TARTU PIIMA-JA JUUSTU TOOTED Piim on esimene toit, millega me sündides kokku puutume, ta on naturaalne ja loomulik toiduaine. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust . Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%
Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel. Mahlu võib säilitada ka pastoriseeritult ja külmutatult. Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse
...........................................................................53 SISSEJUHATUS Õpimapi esimeses peatükis on välja toodud kaubamärgi üldine mõiste, kaubamärgi arengu ajalooline taust ja kaubamärkide kaitse. Teises peatükis olen kirjeldanud Leiburi ja E-piima kaubamärgi ajaloolist arengut ja nende tootevalikut kahes erinevas kaupluses. Kolmandas peatükis on toodud ülevaade kohvi ja kohvijookide ning piima ja piimatoodete kaubakategooria kohta. Kirjeldatud on: toorainete saamine ja töötlemine sordid, omadused; huvitavaid faktid maailmast. Neljandas peatükis on käsitletud toidukaupade pakenditel kasutatavad märgistused, koos isiklike selgitustega. Viiendas peatükis on arutelu loetud kirjanduse põhjal. Materjali õpimapi jaoks leidsin toidukauba õpikutest ja internetist. Töö lõpus on põhjalik kasutatud kirjanduse loetelu. 1 KAUBAMÄRK Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku
töötlemise käigus kuumutatakse 1...2 sekundit temperatuuril 135ºC, pakendatakse koheselt aseptilistes tingimustes, säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi reziimil 7 päeva. Rasvasus, erinevused liikide osas Lehmapiima rasvasisaldus kõigub 35%-ni, inimesele piimarasv hästi omastatav, hea energiaallikas. · Kauplustes müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. · Funktsionaalse toidu valdkonda kuulub dr.Hellus piim 2,5% · Valio Alma Hyla sarja piim 1,5% · Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba. · Kitsepiim on valgem kui lehmapiim, tugevam maitse. 14. Hapupiimatoodete omadused ja valmistamine. Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid